Saaremaa turismimaksu teema kogub taas tuure (18)

PALJU MAKSAB? Kui eile näitas Kuressaare turul kudumitega kauplev proua Aino turistile kalkulaatorilt kindapaari hinda, siis turismimaksu tulles peaks turist kalkulaatorit uurima juba saarele tulles. Foto: Raul Vinni

PALJU MAKSAB? Kui eile näitas Kuressaare turul kudumitega kauplev proua Aino turistile kalkulaatorilt kindapaari hinda, siis turismimaksu tulles peaks turist kalkulaatorit uurima juba saarele tulles. Foto:Raul Vinni

Sihtasutus Saaremaa Turism teeb tõsist mõttetööd, et leida võimalus saare külastajatelt natuke maksuraha koguda.

Turismimaksu kehtestamise võimalikkust on Saaremaal arutatud aastaid. Nüüdseks seadus seda enam ei lubaks, kuid SA Saaremaa Turism selles probleemi ei näe. Sihtasutuse juhatuse liige Angela Nairis ütles, et nad vaatavad ikka ettepoole.

“Kui me soovime turismi stabiilsust ja arenguid, peame mõtlema sellele, kuidas maakonna turundust, ürituste korraldamist, infrastruktuuri rahastada,” kinnitas ta, lisades, et Euroopa finantseering on vähenemas ning ei ole õiglane loota vaid erinevatele projektidele ja eraettevõtjatele.

Tema sõnul on sihtasutuse töörühm vaaginud mitmeid võimalusi lisaraha leidmiseks ja turismimaks oleks üks nendest. Selleks on käidud vaatamas paiku, kus selline maks toimib, näiteks Lätis Jurmalas või Saksamaal Willingenis. “Üle maailma on väga palju piirkondi, kus selline maks on kehtestatud ning kus saarlasedki käivad ja heal meelel seda maksu maksavad,” märkis Nairis.

Saaremaal oleks tema sõnul kõige mõistlikum koguda turismimaksu maakonda sissesõidul, nagu näiteks sadamates. Nairis nentis siiski, et eelkõige tuleb asja analüüsida ja arvamusi uurida ning selgitada võimalikku kasu või kahju.

Teeks veelgi kehvemaks

Karmen Paju Kuressaare turismiinfost maksu kehtestamise võimalikkuse suhtes nii optimistlik ei ole. “Rahvusvaheliste turismiorganisatsioonide seisukoht on ühene – turismimaksude kehtestamine ei ole külalisele positiivne sõnum,” märkis Paju ja lisas, et kindlasti tuleb arvestada ka hetkeolukorraga, kus näiteks välisturistide tasuliste ööbimiste arv niigi väheneb.

Majandusasjatundja Aivar Sõrm ütles, et idee võib hea olla, kuid sellega võib väga kergesti ka “näppu lõigata”. Ta viitas, et kui panna saarele jõudmise suured transpordikulud, kuluv aeg ja siinsed silmapaistvalt kõrged hinnad ühele kaalukausile ja teisele maakonnas peamiselt pakutav – ilus loodus koos heitlike ilmadega, on kaalukauss ikkagi meie kahjuks. Turismimaks oleks täiendav kaaluviht miinuspoolele.

Maksu vastu on ka suuremate majutusettevõtete juhid. Toomas Leis GOSPA-st põrutas konkreetselt, et sellist asja ei saa teha mitte mingil juhul.

“Saaremaale tulek on praamipileti tõttu niigi kallim kui Haapsallu, Pärnusse või Otepääle minek,” märkis Leis ja lisas, et võimalikele turistidele jääks eelkõige meelde fakt, et Saaremaale minekuks tuleb lisaks laevapiletile veel ka n-ö saarepilet osta.

Enne turism tasemele

Villi Pihl Saaremaa Spa Hotellidest ütles, et kuigi ta saab aru lisaraha leidmise vajalikkusest, siis praegu pole küll õige aeg maksu peale mõelda. Ta viitas sarnaselt Karmen Pajuga niigi vähenevatele tasulistele ööbimistele ja lisas ka, et igasugune maksustamine on inimestele alati vastumeelt.

Saaremaa arenduskeskuse juht Piret Pihel ütles, et me pole turismimaksuks veel valmis. Turismi olukord pole praegusekski veel saavutanud masueelset taset. Tema sõnul tuleks hoopis püüelda selle poole, et jõuaksime samale tasemele mandriga, kus ööbimiste arv on kasvamas.

Väinamere Liinide juht Urmas Treiel nentis maksukogumise kohta, et sadam oleks iseenesest loogiline koht maksukogumiseks, kuid selleks tuleks leida uus tehnoloogia. Praegu kasutatav ID-kaardi süsteem on juba liiga aeglane.

Print Friendly, PDF & Email