Päästerõngad läksid mere äärest “jalutama” (4)

KOMPLEKT KOOS: Muratsi rannas asuv veeohutuspüstak oli eile täielikult komplekteeritud. Olemas olid nii päästerõngas, viskeliin kui ka infotahvlid. Igaks juhuks proovis Kätlin Poopuu päästerõnga ja viskeliini korrasoleku vees järele. Foto: Sander Ilvest

KOMPLEKT KOOS: Muratsi rannas asuv veeohutuspüstak oli eile täielikult komplekteeritud. Olemas olid nii päästerõngas, viskeliin kui ka infotahvlid. Igaks juhuks proovis Kätlin Poopuu päästerõnga ja viskeliini korrasoleku vees järele. Foto: Sander Ilvest

Päästeamet pani eelmisel aastal Saaremaal ujumiskohtadesse üles 25 veeohutuspüstakut, millest aasta hiljem on täiesti terved ning päästerõnga ja viskeliiniga varustatud vaid 17.

“Päästerõngad ja viskeliinid on rannas selleks, et päästa kellegi elu. Autopagasnikus või aida all neist abi pole,” tuletas päästeameti ennetustöö büroo vanemspetsialist Kätlin Poopuu inimestele meelde, et abivahendid on vee ääres ikka asja pärast.

Kätlin Poopuu sõnul ühtegi püstakut otseselt lõhutud pole. Pigem on neile valitud ebasobiv asukoht, nii et tuul aluse ümber lükkab.

“Näiteks Kihelkonna komando mehed käivad oma piirkonna läbi ja parandavad püstakud oma jõududega ära,” rääkis Poopuu.

Kakskümmend viis püstakut ei ole maakonna kohta piisav arv. Koostöös omavalitsustega loodetakse neid ka juurde teha. Ujumiskohtadena kasutatavates karjäärides on seni püstak vaid Jaagarahul.

Ennetusspetsialist soovitab inimestel randa tulles püstaku infotahvlite tekst läbi lugeda. “Keegi ei keela ka päästerõnga heitmist harjutada, kuid pärast tuleks liin uuesti kokku kerida ja rõngas stendile tagasi panna,” märkis ta.

Kuid ennekõike tuleks tutvuda infotekstidega. Kõige olulisem on õnnetuse korral helistada 112.

“Sellest on vähe abi, kui sul on tuttav päästja. Reageerib juhtunule ikkagi valves olev meeskond,” rääkis Poopuu, tuues näiteks, et tihti helistavad tuttavad talle eratelefonil ja teatavad näiteks kahtlasest lõkkest.

Suvel kuumade ilmadega lubavad päästjad ka ise randa tulla, et inimestele kohapeal veeohutusinfot jagada.

“Üle Eesti on veeohutuspüstakuid 140. Neist 35-l puuduvad päästerõngad koos viskeliiniga, sest need on lihtsalt ära varastatud. Umbes kümnel on infotahvlid ära soditud ja Ida-Eestis on kaks püstakut lihtsalt minema viidud,” avas Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink laiemat pilti.

“Vees hättasattunute aitamisel on kuldreegel, et neile ulatatakse või visatakse mõni sobilik ese, särk, oks, loomulikult eelistatult päästerõngas, millest hättasattunu saaks kinni haarata,” soovitas ta.

Kui uppujat ise veest välja tooma hakata, satub ohtu ka päästja, sest hättasattunu jõud suureneb mitmekordselt ning ta võib pääsemiseks teise inimese vee alla vajutada.

Mullu uppus Eestis 56 inimest (neist viis last), tänavu on uppunud juba 18 inimest.

Print Friendly, PDF & Email