Missugust hooldekodu me eakana vajame? (14)

Hooldekeskustega on nii Eesti kui ka Saare maakond küll kaetud, samas on kohtadest pidev puudus ja seda eriti Lääne-Eesti maakondades. Kui juba praegu on maakonnas elavate pensioniikka jõudnud inimeste hulk Eesti keskmisest tunduvalt suurem ja ilmselt see tendents süveneb, siis peaksime tõsisemalt kaaluma, mida selline olukord endaga kaasa toob ja kuidas selleks valmis olla. Kui juttu on olnud küll sellest, kas hooldekodudes kõikidele soovijatele kohti jätkub, siis nende hooldekodude kvaliteedist ei ole üldse juttu olnud!

Võiks ju küsida pensioniikka jõudnud inimeste käest, millisesse hooldekodusse oleksid nad kümmekonna aasta pärast nõus minema, kui nad enam oma kodus hakkama ei saa ning lapsed elavad ja töötavad kaugel.

Suure tõenäosusega vastavad väga paljud, et praegune haiglapalatiga sarnanev “kodu” neile vastuvõetav ei ole. Nüüd läheb jutt kindlasti kohe kohamaksumusele, sest isegi praeguse kvaliteedi puhul jäävad kuu eest nõutavad teenustasud keskmiselt 400–500 euro kanti, ületades tunduvalt keskmist pensioni.

Kuressaare haigla hooldekodu hind ületab seda isegi 1,5 korda! Miks on see nii kallis, kui hooldekodu samas ei kindlusta hooldatavale ei ravimeid ega arstiabi, rääkimata privaatsusest?

Ka ei kuulu see asutus ju eraomanikule nagu Villa Benita, kus omanik tahab kasumiga tagasi teenida tehtud investeeringud. Meie haiglale kuuluvat hooldekodu on aga arendatud maksumaksja rahaga ja ma ei usu ka, et sealse personali palgad keskmisest suuremad on!

Samas usun, et Saaremaad koduseks kohaks pidavatest inimestest on paljud nõus maksma ka kõrgemat hinda, kuid kvaliteetse teenuse eest. Ehk teisiti öeldes, heatasemeline hooldeteenus võiks siin olla üks majandusharu.

Näiteks on meil sadu siin kodunenud soomlasi, keda esindab kaks seltsingut. Küsigem nende arvamust ja ettepanekuid! Lisaks töötab hulk saarlasi mandril ja välismaal ning paljud neist tuleksid ehk meeleldi vanaduspõlve veetma oma kodusaarele, kui siin heatasemelist teenust pakutaks.

Juttu on nn hõbemajandusest olnud, aga tegudeni on raske jõuda lihtsalt jälgides ja lootes, et juba hooldekodudes elavad vanurid piisavalt kiiresti “eest ära surevad”, et uutele hädalistele kohta teha!

Praegu, kui on käimas Euroopa Liidu raha uus planeerimisperiood, on paras aeg mõelda, mida saame ära teha, et vanurite hooldamisel vähegi läheneda euroopalikule tasemele.

Muidugi on seda võimatu teha ühe valla või isegi linna piires. See on jällegi üks küsimus, millega peaks tegelema kogu saare omavalitsus.

Maret Pank
pensionär


KOMMENTAAR

Madis Kallas, SA Kuressaare Haigla nõukogu esimees, abilinnapea:

Teema on väga aktuaalne ja pidevalt arutamisel ka volikogu sotsiaalkomisjonis ja linnavalitsuse sotsiaalosakonnas. Samuti on sellest teemast korduvalt räägitud haigla nõukogu koosolekutel. Seega tegeletakse teemaga pidevalt ja reaalsed plaanid peaksid hiljemalt aasta lõpuks ka paberile jõudma.

Siis on käimas ka omavalitsuste ühinemisläbirääkimised ja see teema on seal sotsiaalvaldkonnast üks olulisemaid. Samuti peaks sügiseks paigas olema euroraha jagamise täpsemad kavad.

Nõustun ka artiklis toodud kitsaskohtadega: hooldekodu koha maksumus, hooldekodude hubasus ja sellega, et tegu on üle ühe omavalitsuse piiride ulatuva teemaga. Seega, võttes aluseks, et elanikkond vananeb ja hooldekodude kuvand muutub aja jooksul pigem positiivsemaks, on see teema lähiaastate valguses üks enam tähelepanu nõudvaid küsimusi.

Samas pean linnavalitsuse esindajana ütlema, et seni on Kuressaare linn suutnud kõigile soovijaile hooldekodu kohad tagada – paraku jah, mõnel juhul tähendab see suunamist mandrile. Aga töötame selle nimel, et meie eakad saaksid oma vanaduspõlve veeta Saaremaal ning pigem tuleksid just vanurid mandrilt, aga miks mitte ka artiklis mainitud Soomest, siia rohelusse ja vaikusse oma vanaduspõlve veetma.

Print Friendly, PDF & Email