Gahlnbäcki vanavara Saaremaa muuseumis

VÄÄRTUSLIK VANAVARA: Saaremaa esemeid Johannes Gahlnbäcki suurepärasest kogust on praegu võimalik näha näitusel Saaremaa muuseumis, kus saab ülevaate ka vanavarakoguja paljudest tegevusvaldkondadest. Foto: Sander Ilvest

VÄÄRTUSLIK VANAVARA: Saaremaa esemeid Johannes Gahlnbäcki suurepärasest kogust on praegu võimalik näha näitusel Saaremaa muuseumis, kus saab ülevaate ka vanavarakoguja paljudest tegevusvaldkondadest. Foto: Sander Ilvest

7. juulini on Kuressaare linnuse näitusesaalis väljas osa Püha kiriku pastori poja Johannes Leopold Gahlnbäcki vanavara kollektsioonist, mille ta 1918. aastal Eesti Rahva Muuseumile müüs. Kogus on hulgaliselt esemeid ka Saaremaalt.

Eesti traditsiooniline rahvakultuur elas 19. ja 20. sajandi vahetusel läbi suuri muudatusi. Moderniseerumine tõi kaasa vana elamisviisi ja tavade kiirema hääbumise. Hinnata osati seda eelkõige kaugemalt. Varasemat kunstipärast vanavara kogusid ja ostsid huvilised väljastpoolt Eestit ning nii rändas vanem ja väärtuslikum osa meie rahvakunstist piiri taha. Erilisteks lemmikpaikadeks kujunesid Saaremaa ja Setumaa.

Huvi üheks põhjuseks oli kindlasti just Saaremaa rahvariiete mitmekesisus ja omapära ning puust tarberiistade suurejooneline dekoor. Ka olid rahvariided Saaremaal võrreldes mandriga tunduvalt kauem kasutuses.

Olulisemad vanavarakorjajad Saaremaal enne Eesti Rahva Muuseumi olid Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskooli raamatukoguhoidja ja õppejõud, Saaremaalt pärit Püha kiriku pastori poeg Johannes Leopold Gahlnbäck ja dr Aladár Bán Ungarist, kes viis oma korjanduse nii Soome, Venemaale kui Ungarisse.

Piret Õunapuu
Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email