Pank manitseb laenamise asemel raha säästma (2)

JULGUSTAB ABI KÜSIMA: Reelika Murd ütleb, et kui inimene tunneb, et talle on ülekohut tehtud, on tal võimalik nõu küsida ka sotsiaaltöötajalt. Foto: Sander Ilvest

JULGUSTAB ABI KÜSIMA: Reelika Murd ütleb, et kui inimene tunneb, et talle on ülekohut tehtud, on tal võimalik nõu küsida ka sotsiaaltöötajalt. Foto: Sander Ilvest

Swedbankil ja omavalitsuste sotsiaaltöötajail on ühine mure, kuidas hoida inimesed eemal kiirlaenudest ja ärgitada neid selle asemel igas kuus palgast kas või väikesi summasid kõrvale panema.

Eelmisel neljapäeval korraldas Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse valdkonnajuht Lee Maripuu Saare maakonna omavalitsuste sotsiaaltöötajatele esitluse teemal “Eesti elanikkonna finantskäitumine ja sellega kaasnevad probleemid ühiskonnas”.

“See oli pesuehtne näide Leisi valla hättasattunud elanike finantskäitumisest,” tunnistab Leisi valla sotsiaalosakonna juhataja Mari-Anne Tuuling. “Inimesed küll nõustuvad, et rahaasjade süsteemsem ja pikaajalisem planeering ning väikese rahareservi kujundamine annab mingigi kindluse elus ette tulevate ootamatuste vastu, kuid igapäevastes tegudes see tihti ei kajastu.”

Talv ja kool tulevad alati ootamatult

Ikka tulevad Tuulingu sõnul mitmele perele igal aastal talv ja kool ootamatult, st küttepuud ja laste koolitarbed jäävad ostmata, kuna raha pole. Sagedased on ka toidumured. “Samas on laual toidu asemel mitu arvutit ja lapsel pihus uus nutitelefon või tahvelarvuti,” toob Tuuling näite. Ja kuna sääste ei ole, minnaksegi tema sõnul kergekäeliselt laene võtma.

Sotsiaaltöötajad puutuvad kergekäeliselt laenu võtnud inimeste muredega kokku mitmel moel. Näiteks siis, kui nad tulevad omavalitsusse toetuseavaldust tegema ja küsivad, kas toetus on võimalik kanda ka kellegi teise arvele.

“See on esimene märk, et inimesel on tekkinud makseraskused ja asi on läinud juba nii kaugele, et ta konto on arestitud,” ütleb Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalhoolekande spetsialist Reelika Murd.

Probleemid tekivadki tema sõnul suuremalt jaolt kiirlaenude võtmisest, aga ka liiga kergekäelisest krediitkaartide kasutamisest. “Arvatakse, et kui mul täna raha ei ole, võtan kiirlaenu, sest summad on iseenesest ju väikesed,” vahendab Murd raskustesse sattunute mõttekäiku.

Mõistagi loodetakse, et järgmine kuu suudetakse laen tagasi maksta. “Aga ei suudeta,” tõdeb Murd, “ja nii võetaksegi järgmine laen, et kustutada eelmist.” Laenud aga kuhjuvad ja veerevad lumepallina aina suuremaks.
Reelika Murru sõnul ei tea osa võlgnikke isegi seda, kui palju neil võlgu on, sest pahatihti visatakse võlateatised või arved lihtsalt minema.

“Õnneks saab tänapäeval ID-kaardi järgi maksehäirete registrist järele vaadata, kui suureks on võlad paisunud,” ütleb Murd, selgitades, et kui omavalitsuse sotsiaaltöötaja abiga on võlgnevused teada saadud, on järgmine samm selgitada, kui palju võlanõuetest suudab inimene kuus tasuda.

Samas tunnistab Murd, et mitmeid võlgnevusi nõutakse ka ebaõiglaselt, sest võlad on aegunud. Või on inimesel näiteks 300 euro suurusest kiirlaenust 200 eurot tasutud, aga ülejäänud summa on kasvanud 900 euroni. “Kui inimene tunneb, et talle on ülekohut tehtud, on tal võimalik pöörduda nõustamiseks kas kohaliku sotsiaaltöötaja poole või otse kohtusse,” julgustab Murd.

Kogumishoiuse saab avada kuue euroga

Swedbanki Kuressaare, Kärdla ja Orissaare kontori juhataja Liilia Mesila tunnistab, et ka nende pangal on kliente, kel on rahalisi raskusi ja seetõttu on isegi kontod blokeeritud. Rohkem puudutab see aga mitmesugustest firmadest kiirlaenu võtjaid.

“Sellist laenu on kiire vajaduse katmiseks tõepoolest lihtne kätte saada, kuid kindlasti peab mõtlema tagasimaksmisele ja sellega kaasnevatele kuludele,” möönab Mesila, soovitades väikeste summade laenamise asemel rahakogumist ja soovitud ostu senikauaks edasi lükkamist.

“Kogumist ei pea alustama suurtest summadest,” ütleb Mesila. “Näiteks Swedbankis piisab kogumishoiuse avamiseks ka kuuest eurost. Tihti soovitame oma klientidele jõudumööda mingi summa kuus kõrvale panna – olgu see 5, 10 või 15 eurot – ja aasta lõpuks kogunebki hoiusele hea summa, mida saab erandjuhtudel kasutada.”

Ka Leisi valla sotsiaalosakond on Mari-Anne Tuulingu sõnul pakkunud hädasolevatele väikeste sissetulekutega peredele sissetulekute planeerimisabi. “Võin kinnitada, et seda abi soovinud pered on saanud oma maksud makstud, toidu lauale, vajalikud tarbeesemed, küttepuud ja ravimid ostetud ning tekkinud on ka arvestatav rahajääk ettenägematuteks olukordadeks.”

Üks tõsisemaid probleeme Leisi vallas on Tuulingu sõnul psüühiliste erivajadustega või sõltuvushäiretega eestkosteta isikutele erinevate laenutoodete järjepidev pakkumine ehk siis laenamisele ahvatlemine.

“Need isikud on varmad laenama. Paljudel neist ei ole aga tugiisikut ega tugevat toetavat pereliiget kõrval ja nad ei oma baasteadmisi n-ö õigetest rahaasjade ajamise ja planeerimise viisidest,” tunnistab Tuuling, nentides, et siit nende lõputud hädad algavadki, sest nende isikute sissetulekud on sageli ajutised ja väga napid.

Esmaspäeval saatis majandus- ja taristuminister Urve Palo majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi partneritele arvamuse avaldamiseks eelnõu, millega soovib keelata eraisikutele suunatud krediiditeenuse reklaamimise raadios, televisioonis ja internetis ning oluliselt piirata kõikide tarbimislaenude reklaami sisu.


Kolmandik on võtnud kiirlaenu

Eestis tegutseb üle saja ettevõtte, kes on seotud tarbijakrediidi andmisega. Pea kolmandik Eesti tööealistest elanikest on võtnud kiirlaenu ja umbes veerand neist satub maksehäireregistrisse.

Uuringute põhjal selgub, et rahaasju korraldatakse pigem lühiajaliselt, peamiselt palgapäevast palgapäevani, ja säästetakse vähe.

Õhukest säästupuhvrit iseloomustab ka fakt, et ligi kolmandik eestimaalastest tuleks peamise sissetulekuallika kadumisel toime vähem kui kuu. Nii vähene planeerimine kui ka ebapiisavad säästud võivad aga muuta inimesed haavatavaks ebamõistlike finantsotsuste tegemisel, olgu selleks või kiirlaenud.

Teabekeskuse hiljutise küsitluse andmeil on pea pooled Eesti elanikest valmis säästma, seejuures hindab 4% elanikest valmidust säästmiseks suureks, 35% mõõdukaks ja 16% väikseks. Ligi kolmandik elanikest ütleb aga, et neil ei olegi võimalik säästa.

Säästude olemasolu aitaks paljud inimesed ootamatutest olukordadest üle. Finantsteenuste, olgu selleks laen, järelmaks jms, puhul tuleks alati selgeks teha kõik teenuse osutamise tingimused, näiteks laenu tegelik intress ja kogukulu, erinevad lepingutasud ja tingimused vajadusel lepingu muutmiseks, ülesütlemiseks.

Kindlasti ei tasu ühtegi laenu võtta kergekäeliselt ja alati tuleks endale selgeks teha, kui suure osa moodustavad laenu tagasimaksed pere-eelarvest ja kas see on ka tegelikult jõukohane, ilma et perekonna elukvaliteet sellest pikaajaliselt kannataks.

Lee Maripuu
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse valdkonnajuht

Print Friendly, PDF & Email