Taritu kant Salme poole enam ei kiika (18)

EI LÄINUD SÕJAKS: Taritu rahvamajja kogunenud inimesed kuulasid vallavanem Jaanika Tiitsoni (paremal) jutu ära ja eriti ei protesteerinudki. Foto: Sander Ilvest

EI LÄINUD SÕJAKS: Taritu rahvamajja kogunenud inimesed kuulasid vallavanem Jaanika Tiitsoni (paremal) jutu ära ja eriti ei protesteerinudki. Foto: Sander Ilvest

Kolme valla ühinemist tutvustavale rahvakoosolekule Taritusse tuli 40 inimese ringis, samal ajal, kui mujal on samalaadsetel koosolekutel osalenud kõigest kümmekond inimest. Suure tõenäosusega jätkatakse ikkagi uues vallas, kui see tuleb.

Kärla, Kaarma ja Lümanda vallas ühinemist tutvustavatel rahvakoosolekutel on inimeste huvi asja vastu olnud üsna leige. Keskmiselt on kogunenud kümmekond hinge. Taritu kohta võis hiljuti lugeda Lümanda vallavolikogu esimehe Mart Maastiku väidet, et sealt võib tulla Lümanda oma Krimm. Teisipäevane 40 inimesega koosolek suutis siiski pinged maha võtta.

Jutuotsa tegi lahti Olev Ait, kes, maldamata ära oodata Lümanda vallavanema Jaanika Tiitsoni sõnavõttu, luges oma vastulaused kohe kiiresti ette ja lahkus. Kõlama jäi tema mõte, et niikuinii parseldatakse ühinemise korral kõik raha Kreekasse.

“Meie vallal ei ole tegelikult hästi, kuigi see nii paistab,” alustas vallavanem Jaanika Tiitson ühinemise vajalikkuse põhjendamist. Ta rääkis sellest, kuidas valla tuludel on lagi käes, samas kui rahvastik ei kasva. Pigem see vananeb, mis tähendab omakorda suuremaid kulusid. Tiitson saatis noole lendu ka riigi poole, kes tema sõnul tõmbab toetamisega pigem tagasi. Vallaaparaadi palgad on samuti väikesed ja neid tõsta ei ole jaksu. Rääkimata investeeringutest.

Vallavanem tõi välja hädatarvilike investeeringute nimekirja, kus summaks oli 375 000 eurot, sealhulgas ei olnud näiteks teede mustkatte alla viimist. Valla võimekus investeerida on vaid 50 000 eurot aastas.

Lümanda puhul toonitas vallavanem, et kogukonnad on vallas tugevad ja nende jaoks ei muutu midagi. Taritus läheb elu edasi täpselt samamoodi nagu enne. See ei sõltu sellest, kus vallamaja asub.

Mööda ei saadud ka Atla sadama teemast. Üllatuslikult ei kerkinud see üles mitte rahva seast, teema tõi lauda volikogu esimees Mart Maastik. Nimelt rõhutas ta ühinemise plussina, et siis on rohkem raha ka juriidilise abi jaoks.

Näitena tõi ta just Atla juhtumi, kus vald on kõik õigesti teinud, kuid PRIA-taolise kolossiga kohtus sõdida ei ole lihtsalt võimalik. Samuti kinnitasid nii Tiitson, Maastik kui ka ühinemise koordinaator Koit Kelder, et juhul kui Atla sadama kohta tuleb rahaline nõue, on see raha eelarves olemas. Maastik märkis, et kui kohtud tõesti otsustavad, et sadam on ehitatud valesti, pöördub vald omakorda ehitaja vastu.

Taritu rahvamaja juhataja Aili Salong selgitas, et Salmega ühinemine on tõesti jutuks olnud. Taritu kandist käib näiteks palju lapsi koolis just Salmel ja ka ajalooliselt ollakse Salmega vahest rohkem seotud. Rahulikult kulgenud koosoleku lõpus jäi õhku arvamus, et ju oleks ikka mõistlikum Lümandaga koos uue valla osaks saada.

Teema võttis kokku Erna Niit, kes lausus viimase sõnavõtjana: “Ma olin ka kahtlev selle ühinemise osas. Aga täna, kui ma kuulasin ja näen, et nii palju tarku inimesi on seda ühinemisvärki põhjalikult uurinud, siis mina küll ei ole pädev neile vastu vaidlema.”

Rahvaküsitlus ühinemise kohta toimub 25. mail ja ühinemise kohta käiva otsuse peaksid kolme valla volikogud tegema juuni alguses.


Ühinemisekspert: käsi ei tohi rüppe lasta

Siseministeeriumis haldusreformi alase nõunikuna töötav Sulev Valner nendib, et Kaarma, Kärla ja Lümanda on teinud ära suure töö. Seda ka võimaliku kogu Saaremaad hõlmava omavalitsuse osas.

Saaremaa valdade ühinemisprotsessis pole Valner ninapidi juures olnud, kuid on mängu jälginud meedia kaudu. “Väga suur töö on ära tehtud,” kiidab Valner kolme valla juhte. Tema sõnul viib iga ühinemine edasi. Nii on ka praegune võimalik ühinemine pool sammu ülesaaremaalise omavalitsuse poole. Kolmele vallale annab ühinemine teiste suhtes kindlasti tugevama positsiooni.

Kuigi minister Kiisleri veetud reform sai otsa seoses valitsuse vahetumisega, ei olnud Saaremaal teadupoolest ka enne seda kõik ühe omavalitsuse idee poolt.

“Eks siis pole veel valmisolekut ja ehk pole see pitsitus veel kätte jõudnud,” arvab Valner, et võib-olla pole paljude valdade meelest olukord tõesti majanduslikult raske.

Saaremaa puhul märkis ta tõmbekeskuste temaatika puhul ka pikki vahemaid. Kui tõmbekeskuste idee nägi ette, et koondutakse pooletunnise autosõidu kaugusel oleva asula ümber, siis Saaremaal on vahemaad pikemad.
Teisalt pole ka eriti arvestatavaid tõmbekeskusi peale Kuressaare. “Ma usun, et tõmbekeskuste teema oli alles arutelu algus ja sealt oleks saanud edasi minna,” ütleb Valner.

Sulev Valner märgib, et kindlasti tuleb inimestel aru saada tõigast, et ühinemine iseenesest ei too kohe päikest pilve tagant välja. “See loob pigem paremad tingimused edasiminekuks,” ütleb ta. Valneri sõnul ongi vahest üks suurem viga, mida pärast ühinemist võidakse teha, et jäädakse, käed rüpes, istuma ja mõeldakse, et nüüd lähebki kohe paremaks, ilma et ise peaks üldse pingutama. Samuti pole tema sõnul võimalik ühinemishetkel tulevikku detailideni paika panna.

“Mis edasi hakkab saama, sõltub paljuski ka uue volikogu koosseisust ja koostöövõimest.”

Print Friendly, PDF & Email