EI LÄINUD SÕJAKS: Taritu rahvamajja kogunenud inimesed kuulasid vallavanem Jaanika Tiitsoni (paremal) jutu ära ja eriti ei protesteerinudki. Foto: Sander Ilvest
Kolme valla ühinemist tutvustavale rahvakoosolekule Taritusse tuli 40 inimese ringis, samal ajal, kui mujal on samalaadsetel koosolekutel osalenud kõigest kümmekond inimest. Suure tõenäosusega jätkatakse ikkagi uues vallas, kui see tuleb.
Kärla, Kaarma ja Lümanda vallas ühinemist tutvustavatel rahvakoosolekutel on inimeste huvi asja vastu olnud üsna leige. Keskmiselt on kogunenud kümmekond hinge. Taritu kohta võis hiljuti lugeda Lümanda vallavolikogu esimehe Mart Maastiku väidet, et sealt võib tulla Lümanda oma Krimm. Teisipäevane 40 inimesega koosolek suutis siiski pinged maha võtta.
Jutuotsa tegi lahti Olev Ait, kes, maldamata ära oodata Lümanda vallavanema Jaanika Tiitsoni sõnavõttu, luges oma vastulaused kohe kiiresti ette ja lahkus. Kõlama jäi tema mõte, et niikuinii parseldatakse ühinemise korral kõik raha Kreekasse.
“Meie vallal ei ole tegelikult hästi, kuigi see nii paistab,” alustas vallavanem Jaanika Tiitson ühinemise vajalikkuse põhjendamist. Ta rääkis sellest, kuidas valla tuludel on lagi käes, samas kui rahvastik ei kasva. Pigem see vananeb, mis tähendab omakorda suuremaid kulusid. Tiitson saatis noole lendu ka riigi poole, kes tema sõnul tõmbab toetamisega pigem tagasi. Vallaaparaadi palgad on samuti väikesed ja neid tõsta ei ole jaksu. Rääkimata investeeringutest.
Vallavanem tõi välja hädatarvilike investeeringute nimekirja, kus summaks oli 375 000 eurot, sealhulgas ei olnud näiteks teede mustkatte alla viimist. Valla võimekus investeerida on vaid 50 000 eurot aastas.
Lümanda puhul toonitas vallavanem, et kogukonnad on vallas tugevad ja nende jaoks ei muutu midagi. Taritus läheb elu edasi täpselt samamoodi nagu enne. See ei sõltu sellest, kus vallamaja asub.
Mööda ei saadud ka Atla sadama teemast. Üllatuslikult ei kerkinud see üles mitte rahva seast, teema tõi lauda volikogu esimees Mart Maastik. Nimelt rõhutas ta ühinemise plussina, et siis on rohkem raha ka juriidilise abi jaoks.
Näitena tõi ta just Atla juhtumi, kus vald on kõik õigesti teinud, kuid PRIA-taolise kolossiga kohtus sõdida ei ole lihtsalt võimalik. Samuti kinnitasid nii Tiitson, Maastik kui ka ühinemise koordinaator Koit Kelder, et juhul kui Atla sadama kohta tuleb rahaline nõue, on see raha eelarves olemas. Maastik märkis, et kui kohtud tõesti otsustavad, et sadam on ehitatud valesti, pöördub vald omakorda ehitaja vastu.
Taritu rahvamaja juhataja Aili Salong selgitas, et Salmega ühinemine on tõesti jutuks olnud. Taritu kandist käib näiteks palju lapsi koolis just Salmel ja ka ajalooliselt ollakse Salmega vahest rohkem seotud. Rahulikult kulgenud koosoleku lõpus jäi õhku arvamus, et ju oleks ikka mõistlikum Lümandaga koos uue valla osaks saada.
Teema võttis kokku Erna Niit, kes lausus viimase sõnavõtjana: “Ma olin ka kahtlev selle ühinemise osas. Aga täna, kui ma kuulasin ja näen, et nii palju tarku inimesi on seda ühinemisvärki põhjalikult uurinud, siis mina küll ei ole pädev neile vastu vaidlema.”
Rahvaküsitlus ühinemise kohta toimub 25. mail ja ühinemise kohta käiva otsuse peaksid kolme valla volikogud tegema juuni alguses.
Ühinemisekspert: käsi ei tohi rüppe lasta
Siseministeeriumis haldusreformi alase nõunikuna töötav Sulev Valner nendib, et Kaarma, Kärla ja Lümanda on teinud ära suure töö. Seda ka võimaliku kogu Saaremaad hõlmava omavalitsuse osas.
Saaremaa valdade ühinemisprotsessis pole Valner ninapidi juures olnud, kuid on mängu jälginud meedia kaudu. “Väga suur töö on ära tehtud,” kiidab Valner kolme valla juhte. Tema sõnul viib iga ühinemine edasi. Nii on ka praegune võimalik ühinemine pool sammu ülesaaremaalise omavalitsuse poole. Kolmele vallale annab ühinemine teiste suhtes kindlasti tugevama positsiooni.
Kuigi minister Kiisleri veetud reform sai otsa seoses valitsuse vahetumisega, ei olnud Saaremaal teadupoolest ka enne seda kõik ühe omavalitsuse idee poolt.
“Eks siis pole veel valmisolekut ja ehk pole see pitsitus veel kätte jõudnud,” arvab Valner, et võib-olla pole paljude valdade meelest olukord tõesti majanduslikult raske.
Saaremaa puhul märkis ta tõmbekeskuste temaatika puhul ka pikki vahemaid. Kui tõmbekeskuste idee nägi ette, et koondutakse pooletunnise autosõidu kaugusel oleva asula ümber, siis Saaremaal on vahemaad pikemad.
Teisalt pole ka eriti arvestatavaid tõmbekeskusi peale Kuressaare. “Ma usun, et tõmbekeskuste teema oli alles arutelu algus ja sealt oleks saanud edasi minna,” ütleb Valner.
Sulev Valner märgib, et kindlasti tuleb inimestel aru saada tõigast, et ühinemine iseenesest ei too kohe päikest pilve tagant välja. “See loob pigem paremad tingimused edasiminekuks,” ütleb ta. Valneri sõnul ongi vahest üks suurem viga, mida pärast ühinemist võidakse teha, et jäädakse, käed rüpes, istuma ja mõeldakse, et nüüd lähebki kohe paremaks, ilma et ise peaks üldse pingutama. Samuti pole tema sõnul võimalik ühinemishetkel tulevikku detailideni paika panna.
“Mis edasi hakkab saama, sõltub paljuski ka uue volikogu koosseisust ja koostöövõimest.”
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
kui vallalt Atla raha tagasi ei nõutaks, oleks investeeringute raha kenasti olemas.
( küs, et kust see raha tuleb kui teda ikka nagu ei ole)
Näha, et sul asjast aimugi pole. Jätame siis selle asja asjatundjatele lahendada
kui oled nii suur asjatundja, eks seleta lahti siis.
Loomulikult ei tea eksperdid midagi. Vald on kkõik õigesti teinud selle sadama ehitamisega? Volikugu esimees ütles.
Taritut ei seo Salmega miski, miks peakski Taritu Salme poole kiikama. Sealt Salmelt ei paista muud kui häda ning viletsust.
Nõustun Lümanda vallavanemaga, et Taritus läheb elu edasi täpselt samamoodi nagu enne. See ei sõltu sellest, kus vallamaja asub. See, kuidas elu edasi läheb sõltub sellest, kes on volikogus — vallamaja asukohast sõltub see sama palju, kui valla nime kolmandast tähest!
Nõustun ka Kalle Laanetiga (teine kirjutis), et oli väga õige tegu Koit Kelderi kaasamine väljast KaKäLü ühinemisprotsessi koordineerima — on ju Koit Kelder aastaid püüdnud valdu ühendada Saaremaa idaosas.
Nojah, püüdis küll aga välja ei tulnud ju midagi?!
Jah, ja just seetõttu teab tema kõige paremini, kuidas asju mitte teha ja juba mujal tehtud vigu saab KaKäLü ühinemise protsessi juures vältida!
Koit Kelder on tuntud projektikirjutaja Saaremaal aga samas ka projektide elluviija.
Kui Mart Maastik tõi ise teemaks selle Atla sadamaga seostuva, siis raha taotlemise faasis osales ka Koit Kelder. Ja raha tuli, hästi palju tuli, PRIAT kiitis nii volikogu esimees, kui ka vallavanem.
Jamaks läks asi alles siis, kui Kelder oli selle ”asja” juurest lahkunud.
Hetkel kordineerib KaKäLü ühinemisprojekti jällegi Koit Kelder, peale ühinemist aga jällegi lahkub ”asja” juurest. Mis saab edasi?
Nõustun ka Sulev Valneriga, et ühinemine ei ole eesmärk omaette, ühinemine on vahend millegi saavutamiseks. Aga mille?
Kirjutisest selgub, et kogukonna jaoks ei muutu midagi, lihtsalt Elujõuline Koduvald on suutnud iseseisva valla viia sellisesse seisu, et ainus võimalus ongi omavalitsuse hädatapp!
NB!
Juhin tähelepanu ühele lõigule:
”Saaremaa puhul märkis ta tõmbekeskuste temaatika puhul ka pikki vahemaid. Kui tõmbekeskuste idee nägi ette, et koondutakse pooletunnise autosõidu kaugusel oleva asula ümber, siis Saaremaal on vahemaad pikemad.
Teisalt pole ka eriti arvestatavaid tõmbekeskusi peale Kuressaare. ”Ma usun, et tõmbekeskuste teema oli alles arutelu algus ja sealt oleks saanud edasi minna,” ütleb Valner.
???
Siseministeeriumis haldusreformi alase nõunikuna töötav Sulev Valner, rääkides ”tõmbekeskustepõhisest haldureformist”, kasutab MINEVIKU vormi!
Nüüd ehk saate aru, miks kiitsin eile Kuressaare linnapead Hannes Hansot, kes tabas kenasti ära selle haldusreformi alase tuulesunna muutuse, ja nüüd panustab ka SOLlile aga ei ole samas ka vanasse kaevu sülitanud.
Varem pidasin Madis Kallase trikki väga stiilseks — parem-konservatiivse IRLi valimispaadist hüppas enne valimisi vastas suunas sõitva vasak-liberaalse SDE paati ja maakera on ümmargune — ikka jõudis samasse kohta ja on üks Kuressaare linnapeadest.
Palju stiilsema trikiga sai hakkama aga juba linnapeana Hannes Hanso — eilse kirjutise põhjal oskab ta ainuisikuliselt korraga tüürida kolme täiesti eri suunda sõitvat paati.
1) Koostöö SOLi tasandil.
2) Kõigi omavalitsuste ühinemine Kuressaarega.
3) Omavalitsusjuhtide kärajad.
“Kohale” jõuab ainult üks paatidest (2 puhul pole vaja punkte 1 ja 3, kärajad on hädapäraseks koostöövormiks, kui 1 või 2 ei toimi ning SOLli tööle saamisel pole midad kärada või omavalitsusi likvideerida) ning kapteniks on kõigil kolmel paadil nüüd Hannes Hanso.
EDU!
Kes on vallavanemaks planeeritud? Hea oleks kui oleks normaalne, aus ja mitteomakasupüüdlik.
Suure tõenäosusega ihkab vallavanema kohta Volli, ega ta muidu siin pidevalt ei kommiks ja segast pritsiks.
nii päris üldine küsimus. Küllap see ühinemine õnnestub. Ja küsimus on järgmine:”Kui palju võiks olla näiteks Lümanda vallas elanikke kes tõesti arvavad, et õudsalt hea on, et valda enam pole?”
Lümanda ära jäta oma vanemat venda Kihelkonnat tormituulte kätte.
Auuu Kihelkonna, ärka, õige aeg kolmikuga liituda! Pastor ja agromehaanik üle parda!
tegelt nutune värk,olime ju nii tugev vald.kes seda oleks võinud arvata,et Jaanika valla laiali saadab. ….
Kelder ongi tulevane vallavanem, seepärast ühinemist kordinerida aitab. selge ju.
vähemalt 2 inimest on küll
Tea, mida sealkandis hästi tuntud arvamusliider, Kata, ka sellisest segasest loost arvab??
Tore, et kõik sõna sekka tahavad öelda. Aga ärge siiski liialt muretsege, Taritu-kant elab ja õitseb edasi, olenemata valla nimest või suurusest.
siis juba muidugi natuke vähem, kui mõne aasta pärast mõni asutus kokkuhoiu tõttu suletakse.
Nii ta paraku on jah,sest see allakirjutatav leping kestab ju vaid järgmiste valimisteni. Ja siis riik ei lehvita enam 520tuhandet ja Kaarma tasandusfondi ei laeku 300tuhandet.