Vjatšeslav Leedo: mina piraate küttima ei lähe (9)

PIRAADIKÜTIKS EI HAKKA: Vjatšeslav Leedo kummutab jutud sellest, nagu plaaniks ta mööda ookeane piraate taga ajada. Eesmärk on pakkuda ujuvlogistikakeskust turvameestele, kes kaitsevad laevu võimalike rünnakute eest. Foto: Sander Ilvest

Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) otsustas aasta algul toetada osaühingut Tuulaja 200 000 euroga. Ehkki mitmed väljaanded on selle juba eos ristinud piraadiküttide laevaks või teab milleks veel, on asjaosaliste kinnitusel asi sellest kaugel.

Projekt kannab nime “Mobiilne mereturvalisuse tugiteenuse-, koolitus- ja logistikakeskus” ning just see ta ongi. Saarte Hääl käis asja uurimas projekti ühelt eestvedajalt Vjatšeslav Leedolt.

Meedias on projekti nimetatud erinevate nimedega, alates piraadilaevast ja lõpetades teab millega. Teeme selgeks, millega on tegemist?

Meediast võis tõesti lugeda hirmulugusid sellest, kuidas Leedo hakkab, püss käes, mööda ookeani piraate taga ajama. Tegelikult on meie idee palju lihtsam. Sisuliselt on tegu ujuvlogistikakeskusega, kus pakutakse isikukaitsevahendite ladustamise teenust ja ööbimist turvameestele, kes kaitsevad laevu võimalike rünnakute eest. Tegemist on puhtalt tugiteenusega.

Kui rääkida sellest EAS-i toetusest, 200 000 eurost, siis milleks see on?

Tänase seisuga oleme selle projektiga tegelenud juba üle kahe aasta ja me jõudsime seisu, kus tekkis vajadus kaasata spetsialiste, kes omavad kontakte ja kogemust välisturgudel. EAS-i toetust just selleks kasutataksegi.

Esialgu tuleb meil kõik kulud ikka ise kanda ja siis selgub, kas EAS hüvitab meie kulud või mitte. Mainitud 200 000 eurot on väike osa sellest, mis selle projekti kulu tegelikult on. Võiks isegi öelda, et see on tilk merre, sest lisaks kõigele tuleb laev ümber ehitada ja kohale viia. Me räägime miljonitest eurodest.

Kelle kaasamiseks te kavatsete seda raha kasutada?

Praeguse seisuga on meil õnnestunud kaasata kaks väga head spetsialisti. William Moschella nimi saarlastele vahest tutvustamist ei vaja. Moschella omab juba varasemat kogemust selles valdkonnas ja tema rahvusvahelised kontaktid aitavad meil turule sisenedes vigu vältida.

Lisaks Moschellale õnnestus meil kaasata ka väga laialdaste turundusalaste teadmistega iirlane Peter Ireton. Nende kahe mehe kaasamine on projekti praeguses staadiumis ülioluline.

Kuidas kogu lugu alguse sai?

Mõned aastad tagasi alustati India ookeanis ujuvlogistikakeskuse teenuse pakkumist mereturvafirmadele. Kahjuks on see teenus seal suhteliselt kehval tasemel ja me leidsime, et suudaksime pakkuda oluliselt paremat kvaliteeti. Seda enam, et meil on laev juba olemas – St Ola.

Võtmekoht kogu logistilise poole pakkumise juures on praegu see, et India ookeanis peab sul olema ka maismaatugi. Ehk vetes, kus laev asub, peab olema riik, millega sul on head suhted. Kui midagi juhtub, tuleb torm, kellelgi on mingi tervisehäda, on sul võimalus sinna riiki siseneda.

Kujukas näide on praegu Indias toimuv, mis puudutab USA lipu all sõitvat AdvantForti. See on küll veidi teistmoodi lugu, sest nad tegelikult meelitati India territoriaalvetesse – tuldi laevale, arestiti kogu laev, pandi 12 Eesti kodanikku sisuliselt puuri, aga just sellise riski maandamiseks ongi taolise logistilise teenuse pakkumine.

Pakkuda suuremat, parema kvaliteediga laeva, millel on maismaatugi. See oli kogu asja idee.

Millises faasis praeguseks asjadega olete?

Me oleme läbirääkimisi pidanud Indiaga, kuid see jooksis luhta. India põhimõtteliselt ei luba oma rannikule ja vetesse relvadega kedagi. Oleme pidanud läbirääkimisi Sri Lankaga, mis asub samuti laevatransiiditeel. Kuid Sri Lankal on endal üks ettevõte, mis pakub samasugust teenust. Küll mitte sellisel tasemel, mitte nii suure laevaga, kui on näiteks St Ola. Nemad panid aga konkurentsikartuses kõik koostööuksed kohe lukku. Seega ei ole ka sinna võimalik minna.

Praeguseks oleme saanud riiklikku tuge läbirääkimistel Maldiividega. Eelmisel suvel käisime seal olukorraga tutvumas ning tagasi tulles olime optimistlikult häälestatud. Kuna sügisel toimusid Maldiividel aga presidendivalimised, siis uue visiidi ettevalmistamine venis.

Tänavu jaanuaris käis meie delegatsioon uuesti Maldiividel ja kohtus presidendi ja kohalike ettevõtjatega. Praegu on teoreetiline võimalus, et koostöös Maldiivide valitsuse ja eraettevõtjatega on meil võimalik seda teenust pakkuma hakata.

India ookeanil logistikateenuse pakkumine tundub väga keeruline ja see asub väga kaugel. Miks te seda teete?

Muidugi võib niisama kodus istuda, õlut juua, kala suitsutada ja valitsust kiruda, aga mulle pole selline passimine kunagi sobinud. Üks oluline asi selle projekti juures on kindlasti, et see annab meie inimestele tulevikus tööd.

Sisuliselt on tegu ju ekspordiga. Me hakkame Eestisse raha sisse tooma, mitte ei vea seda välja. Meile räägitakse pidevalt sellest, et peaksime oma ekspordiartikleid rohkem väärindama, et rohkem raha tuleks riiki sisse. Just seda viimast me teha tahamegi ja seda seeläbi, et me ekspordime meie inimeste teadmisi ja oskusi.

Mainisite, et olete saanud riigilt tuge. Milline on riigipoole panus lisaks EAS-i toetusele.

Kõik asjad ei ole nii lihtsad, et annad mingi summa raha ja ongi korras. Paljud probleemid ei ole seotud rahaga. Raha ikka leiab, sest ega raha pole maailmast otsa saanud.

Välisministeerium on meid palju aidanud kontaktide otsimisel ja suhete loomisel. EAS on meile hea partner välisspetsialistide kaasamisel ja tasustamisel. Lisaks välisministeeriumile on meid vajalike välissuhete loomisel aidanud ka mitmed eesti poliitikud.

Oleme tundnud selle projekti raames suurt riigi tuge ja oleme selle eest tänulikud. See, et lisaks meile endile keegi veel usub selle projekti perspektiivikusse, annab meile tahet ja julgust asjaga edasi tegeleda.

Print Friendly, PDF & Email