Teatrifestivali terad (FOTOD)

“ON AEG…”: Laureaaditiitliga pärjatud Krevera monotükis suurepärase rolli teinud Maria Pihlak tunnistati ka parimaks naisnäitlejaks nii Saaremaa kui ka festivali üldarvestuses. Foto: Irina Mägi

“ON AEG…”: Laureaaditiitliga pärjatud Krevera monotükis suurepärase rolli teinud Maria Pihlak tunnistati ka parimaks naisnäitlejaks nii Saaremaa kui ka festivali üldarvestuses. Foto: Irina Mägi

Peab lootma, et kõik see, mis ma mullu eelmise festivali kohta kirjutasin, on lugejail meelest läinud. Kordamisest pole pääsu, sest on päris palju neid asju, mis kehtivad nii eelmise 23 kui ka järgmise 23+ festivali kohta.

Kas või rõõm Saaremaa ühisgümnaasiumi imetabase oskuse üle hoida nii vanal traditsioonil sees nooruslik hing, uhkus nende väsimatute juhendajate ja noorte teatraalide üle, kes igal aastal usina järjekindlusega hakkavad laval oma maailma üles ehitama või siis olemasolevat parandama. Aga ka nukrus kohaliku publiku laiskuse üle, kes ei viitsi end kõike seda vaatama vedada.

Räägime omadest

Truppe oli palju ja muljeid veel rohkem. Seepärast räägime omadest, kuigi ka üle Eesti kokkutulnud külalised said nende kolme päevaga peaaegu omadeks. Saarlased olid oma lavastustega ära mahutatud festivali esimesele päevale. Nii oligi juba reede õhtuks kohalike looming üle vaadatud ja žüriil plussid-miinused kirja pandud. Nõnda siis, Saaremaa trupid lavale tuleku järjekorras.

Orissaare gümnaasiumi Mo-teatritrupile oli juhendaja Mare Noot leidnud põneva materjali. Andri Beyeleri “Kick ja Rush” oleks paras pähkel ka tõelistele professionaalidele. Lugu kahest jalgpallurist, kes varumängijate pingile jäetuna ei jõua kuidagi oma tähetundi ära oodata. Lisaks veel üks kolmas kutt, kes pole jõudnud isegi pingile, kuigi on neist kolmest ehk kõige enam väljakul. Oma südames.

Kuigi lugu räägib spordist, pole selles peamine jalgpall. Nn varumängijate pingile jäetuna võib tunda end igas eas ja mistahes eluvaldkonnas. Kas ja kuidas oskame end nähtavaks teha ja “väljakule pääseda”, miks meid mängu ei võeta ja kes on need, kes tulevad meile kaasa elama ka siis, kui meid pingilt kaugemale ei lastagi. Koomilises võtmes mõtlemapanev lugu, noorte näitlejate jaoks kahtlemata väga tänuväärne töö. Taavi Paju, Taavi Teevet ja Toomas Erikso said oma sooritusega igatahes hakkama. Žüriile tunnistasid noormehed, et huvituvad pigem näitleja kui jalgpalluri karjäärist. Lavastaja/treener saaks näitlejate elu tuntavalt tulemust nauditavamaks muuta, kui kasutaks helikujundusena jalgpallimängu tausta.

SÜG-i Kreisis (juh Sirje Kreisman) üllatas reaalsel kirjavahetusel põhineva kompositsiooniga “Kildhaaval”. Kristin Kurvitsa ema ja isa ligi 200 kirja aastatest 1988 ja 1989 olid aluseks ühtaegu ilusale armastuse ja valusale ootamise loole, mis, nagu aastaarvudest näha, vürtsitatud pöördeliste ajaloosündmustega.

“Armas, nostalgiline, lugupidav,” olid märksõnad, mida kasutas lavastuse kohta Andrus Vaarik. Žürii hindas ka nappi, kuid toimivat lavakujundust. Valge kardin – kirjapaber! –, mis lahutas noori, kuid mille kaudu jõudsid ometi kohale soovid, lootused ja tunded. Kahe inimese kirjad võivad olla siirad ja ilusad, ise ilukirjandus olemata.

SÜG-i Kreveral (juhendaja Rita Ilves) oli lavale asja kahel korral. Esmalt jõudis vaatajate ette kompositsioon “On aeg…” – liigutav ja mõrkjas lugu lapsepõlvega hüvasti jätmisest. Maria Pihlak sai hakkama tõsise vägiteoga, noppides parima naisnäitleja tiitli nii Saaremaa truppide kui ka festivali üldarvestuses. Mõnele žüriiliikmele tuletas Maria esinemine meelde häid eesti naisnäitlejaid. Teised tõstsid esile siirust, mõtte valdamist. “Te olete kõiges usutav, mida laval teete!” arvas Jaak Allik. “On aeg…” läheb saarlasi esindama vabariiklikule festivalile ning pälvis ka ühe kolmest laureaaditiitlist.

Midagi ühendavat

Krevera teine etteaste “Tegevuspaik – Abruka” pani rahvalikus laadis kokku Jüri Tuuliku tekstid ja Albert Uustulndi laulud. Tunda oli, et lavastus ei ole päris valmis, oli ebakindlust ja liigset närvi. Žürii hinnangul ei pruugiks karakterite joonistamisel pakse värve kasutada, kõik algab mõtlemisest ja karakteri välisesse joonisesse kapseldudes näitleja otsekui distantseerub oma tegelaskuju mõttemaailmast. Abruka inimene on ju ka ainult inimene.

Saaremaa etenduste puhul oli festivalil võluv see, et nad kõik olid väga erinevad nii sisu kui ka vormiliste lahenduste poolest. Samas jäi kõlama midagi ühendavat, saarlaslikku. Ja ma ei pea siinkohal silmas “ö”-d.

Kokkuvõtete tegemisel tuli terad sõkaldest eraldada. Nii žürii kui ka korraldajate ühine hinnang oli positiivne: see kahekümne kolmas oli viimaste aastate huvitavamaid. Mis eriti tore – saarlastel sõklaid polnudki, kõik läksid terade ette.


Miniteatripäevad 2014 terad

GRAND PRIX – Rakvere gümnaasiumi Teatriansambel, “Meie küngas”, juhendaja Aili Teedla

LAUREAADID – SÜG-i Krevera, “On aeg…”, juhendaja Rita Ilves

Rapla Riinimanda teater, “Kuda mudu läheb?”, juhendaja Valter Uusberg

H. Treffneri gümnaasiumi Unenäoklubi2.5, “Šostakovitši 14. unenägu”, juhendaja Jan Teevet

Parim meesnäitleja – Ursel Tilk (Rapla Riinimanda teater)

Parim naisnäitleja – Maria Pihlak (SÜG-i Krevera)

Parim juhendaja – Aili Teedla (Rakvere gümnaasiumi Teatriansambel)

Parim kujundus – SÜG-i Kreisise “Kildhaaval”, juh Sirje Kreisman

Parim muusikaline kujundus – Jõgeva Liblikapüüdja “Nagu teile meeldib”, juh Lianne Saage-Vahur

Parim Saaremaa näitleja – Toomas Erikso, Orissaare gümnaasiumi Mo-teater, “Kick ja Rush”, juh Mare Noot

Parim Saaremaa näitleja – Maria Pihlak, SÜG-i Krevera, “On aeg…”, juh Rita Ilves

Parim Saaremaa juhendaja – Sirje Kreisman, SÜG-i Kreisis, “Kildhaaval”

Parim Saaremaa trupp – SÜG-i Krevera, “On aeg…”, juh Rita Ilves

Näitlejapreemiad – Eerik Robert Ots, Jessica Kari, Elisabeth Tiffani Lepik, Andra Aus

Ansamblimängu preemia – Rakvere RG Karla, “Lõhutud vaikus”, juh Tiina Kippel

Huumoripreemia – Viimsi KK KOKK, “Igavus – suvagI”, juh Eva Kalbus

Žürii eripreemiad trupile:

Mõttekandvuse eest – Karksi noorteteater O, “Elutants”, juh Silvia Soro

Positiivse sotsiaalsuse eest – Jüri gümnaasiumi Vaba Valik, “Kas võidan või langen”, juh Rasmus Onkel

Publikupreemia – Rapla Riinimanda teater, “Kuda mudu läheb?”, juh Valter Uusberg

Õpilasžürii preemia – Rapla Riinimanda teater, “Kuda mudu läheb?”, juh Valter Uusberg

Elurõõmupreemia – H. Treffneri gümnaasiumi Unenäoklubi2.5 “Šostakovitši 14. unenägu”, juh Jan Teevet

Juhendajate lemmik – Viimsi KK KOKK, “Igavus – suvagI”, juh Eva Kalbus

Žürii individuaalsed eripreemiad – Milla Esta Koitmaa, Hellika Pilk, Rhett Kütsen, Eva Kalbus

Print Friendly, PDF & Email