Sõnade rägastikes mõtteiva jahil (4)

Armas lugeja, kas sina tead, mis on keeletoimetaja jaoks kõige koledam koll? Eks ikka kantseliit, see meie ilusa emakeele ebameeldiv värdvorm. Keerulised lauselohed, mille labürintides mõtteiva tihti lootusetult ära eksib ja vahel suisa kaotsi läheb.

Arvatud on, et kantseliidi kasutamisel on kaks põhjust. Esiteks mõtleb mõni inimene, et mida keerulisemalt ja raskesti mõistetavamalt ta end väljendab, seda targem välja paistab…

Teiseks võib kantseliiti pidada võimukeeleks. Ülem inimene räägib keeles, millest alamale pole antudki aru saada.

Paraku kipub see kantseliidikoll ametnike ja poliitikute keelest trügima ka ajakirjanike keelepruuki.

Tegemist on lambaga

Alustame siis näidetega. Üks lemmiksõna, mis tänapäeval pidevalt lehelugudesse trügib, on “tegelema”. Töötamise asemel tegeletakse tööga, tegeletakse plaanide teostamise või elluviimisega jne, jne. Tegeletakse probleemiga, millest jääb mulje, et kui tegeletakse, siis jäädaksegi tegelema ega leia see probleem iial lahendust.

Ilmselge liiasus on ka sõnade “näol” ja “on tegemist” sagedane pruukimine. Selle asemel, et öelda selgelt välja “see on lammas”, antakse lugejale teada, et selle neljajalgse näol on tegemist lambaga.

Tõelisteks lemmikuteks on muutunud “suund” ja “suunamine”. Kuidas tundub lause “Projekti raames kavandatud tegevused on suunatud noortele.”? Vahel kisub lugu suisa koomiliseks, kui ametnik teatab, et kavandame rajada lasketiiru, mis on suunatud ümberkaudsete külade elanikele!?

Millegipärast on põlualuseks muutunud sõnad “pool”, “poole”. Inimesed kõnnivad tänapäeval kodu suunas, buss sõidab Tallinna suunas või suunal jne.

Häirib ka sõna “tegevus”, mis minu arusaamist mööda on juba oma sisult mitmuslik (nagu ka raha), mitmuses ja samuti üleliia tihti tarvitamine. Lasteaias on lastele palju tegevusi, või veel parem – palju erinevaid tegevusi.
Nagu poleks aru saada, et kui öelda lihtsalt “lasteaias on lastel palju tegevust”, siis võivad nad nii palli mängida, tähti õppida kui ka nukkude või autodega asjatada jne.

Sõna “erinev” on veel üks parasiit, mis end kõikjale sokutada püüab. “Mati Haaval on palju erinevaid hobisid” – nagu võiks muidu mõelda, et tal on palju ühesuguseid hobisid!

Valesti pruugitakse sõnu “hetkel” ja “täna”. Esimene märgib vaid tõesti praegust hetke ja järgmisel hetkel võivad asjad juba muutuda ning teine tänast päeva. Muudel juhtudel on õigem kasutada sõnu “praegu”, “nüüd”, “tänapäeval”, “nüüdisajal” jms.

Veel üks tobe liialdus on ülearune lt-lõpu pruukimine. Kui inimene ütleb, et probleem tuleb koheselt lahendada, kas see sünnib siis rutem, kas koheselt on kiiremini kui kohe?

Ülearu sagedasti tarvitatakse ka sõna “atraktiivne”, atraktiivsed on töökohad, elukeskkond, loodus jne, jne. Rohkem mitmekesisust, armsad kaaskodanikud, eesti keeles on veel palju toredaid ja meelepäraseid sõnu, mis sagedasest kasutamisest nii ära kulunud pole ja mõne koha peale sootuks paremini sobivad.

Et ilusam oleks lugeda

Kuidas siis võidelda selle kantseliidikolliga? Ikka nii, et kõneleme ja kirjutame nõnda, et kõrval oleks kenam kuulata ja silmal lugeda ning öeldu mõte kiiremini pärale jõuaks. Muidu teatame varsti, kui hakkame näiteks töölt koju minema, et asun teostama kodu suunas liikumise läbiviimist…

Et aga emakeelepäeval ka pisut muiata saaks, siis mõned näited keeletoimetaja salasahtlist elik kangesti kiiva kippunud lauseid.

Alustagem tõelisest kantseliidipurikast, mis pigem siiski nutma ajab, eks püüdke end sellest läbi närida: “Avatud noortekeskuse ameteid ja tööelu tutvustavad tegevused viiakse ellu ESF programmi “Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja tõrjutuse vähendamiseks suunatud tegevuste ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste” abil.”

Aga nüüd läheb vähe lõbusamaks. “… kiisud on vaktsineeritud, stiliseeritud ja kastreeritud.” Kommentaarideta.

“Pühapäeva hommikul oli Saaremaal elektrita 1174 majapidamist. Eile päevaks oli nendest pooled likvideeritud.” Pole majapidamist, pole probleemi…

“Kriminaaluurimine algatati paragrahvi alusel, mis nägi ette loodusele kahju tekitamist.” Nüüd tuleb loodust siis lausa käsu korras kahjustada.

“Teisipäeva õhtul sõitis Vatskülas teelt välja katusele purjus 67-aastane mees.” Vaat see oli alles lennukas autojuht. Siia otsa passib lauseke, mis annab teada, et on nähtavasti tekkinud uus spordiala või hobi, mille harrastajaid kohe hulgi: “Rekordarv praamiületajaid Saaremaal”.

“Saatnud oma otsalõppenud auto vanarauaks, naeratas saatus kohalikule Punase Risti seltsile haigla kingituse näol.” Et siis saatuse auto lõppes otsa ja siis ta naeratas ja – ei, asi läheb ikka hullusti segaseks.

“Kas teil on kodus suitsuandur, mis vahel paneb kotletti küpsetades üürgama?” küsib ta.” Selline mitmefunktsionaalne suitsuandur meeldiks mulle küll, kui ta ainult liiga valjusti ei üürga.

Ja lõpetuseks kaks näidet saarlaste suhtumisest mandriinimestesse ja hiidlaste suhtumisest saarlastesse. “Saarlaste lemmiktelefonimudel on sarnane mandriinimesele.” Huvitav, milline see küll välja näeb ja miks see peab just mandriinimese moodi olema? “Ilmselt kehtib keskkonnaministeeriumi asekantsleri vastus hiidlaste kirjale huntide ohtlikkuse kohta ka saarlaste kohta.” Selle peale võiks hiidlastele öelda, et hirmul on suured silmad, pole see saarlane nii verejanuline ja hull ühti.

Print Friendly, PDF & Email