Suurim kalatöötleja rõõmustab mulluse suurepärase aasta üle

Läinud aasta oli Saaremaa suurimale kalatöötlemisettevõttele Vettelile edukas. Kuna kalatööstuse peamine sihtturg on Soome ja seal on kalatarbimisel kaks tippaega, otsiti veel aasta lõpul aktiivselt töökäsi juurde.

Pihtla vallas Vätta poolsaarel asuv Vettel OÜ on AS-i Premia Foods üks tütarettevõtetest, olles Premia Foods’i juhatuse esimehe Katre Kõvaski sõnutsi ühtlasi ka üks kahest kalatöötlemisvabrikust, mis valmistavad jahutatud forellist ja lõhest kalatooteid valdavalt Soome turule.

Mõningal määral tehakse kalatooteid ka Baltikumi jaoks. “Teistest eksportturgudest oli 2013. aastal ehk tähelepanuväärseim kaugel Vahemeres asuv Sitsiilia saar,” avaldas Kõvask.

Fookuses Soome turg

Kui läinud aasta lõpupoole rääkis ettevõtte tootmisjuht Ele Roosipuu Saarte Häälele, et peagi peaksid Vättal pakendatud kalatooted – nii forell kui ka lõhe – jõudma ka Venemaa turule, siis nüüd tõdes Katre Kõvask, et Venemaa turg on neil hetkel tagaplaanil. Peamine fookus on praegu siiski eelkõige Soome turul.

2013. aasta oli ettevõttele Kõvaski kinnitusel tõepoolest edukas ja selle põhjus oligi aktiivne müügitöö Premia kalasegmendi peamisel sihtturul Soomes. Seal kasvas käive portfelli laiendamise tõttu. Edu põhjuseks saab pidada ka aktiivseid müügikampaaniaid sealsetes jaekettides ja Horeca sektoris. “Just Horeca sektor oli see, mille tarvis on viimastel aastatel toimunud aktiivne tootearendus, pakkumaks restoranidele, pubidele ja teistele söögikohtadele sobivaid tooteformaate,” selgitas Kõvask.

Muu hulgas tõi Premia Foods’i juhatuse esimees välja, et Soome jahutatud kalatoodete turgu iseloomustab ka see, et aasta jooksul on seal kaks suurt kalatarbimise tippaega. Esimene neist ülestõusmispühade ajal ja teine jõulude ajal. “Mõlemad pühad nõuavad pidulauale just kala,” põhjendas Katre Kõvask. Ta märkis, et järsult kasvava nõudluse rahuldamiseks tuleb tootmist hoolsalt ette planeerida ja tooteid kindlasti ka ette teha. Just see oli põhjus, miks Vettelis aasta lõpus lisatööjõudu vajati.

Kõvask rõhutas, et loomulikult on head ja töökad inimesed Vettelisse oodatud siiski aastaringselt. “Kui tööd pakkuda on, võtame nad avasüli vastu,” kinnitas ta.

Kalasegment kasvas

Premia Foods’i börsile esitatud 2013. aasta vahearuande kohaselt näitas kala- ja kalatoodete segment mullu kiireimat kasvu. Neljandas kvartalis oli aastane kasv 60,4% ehk 6,1 miljonit eurot.

Käibekasv tuli peamiselt edukatest toorkala ja -filee müügikampaaniatest ja hulgimüügi sektorist.

Aasta kokkuvõttes kasvas kalasegmendi käive aasta võrdluses 24,8% ehk 8,5 miljoni euro võrra.

Premia Foods’i kogukäibest andis kala- ja kalatoodete segment 2013. aastal 43,2%, mis on 3,6 protsendi võrra kõrgem kui 2012. aastal.

Koguseliselt kasvas kalatoodete tootmine mullu IV kvartalis 56,7% ja 12 kuu kokkuvõttes 21,2% võrra.


Toiduainetööstuses töötab ligi 800 inimest

Saaremaa toiduainetööstuse müügikäive on üle 74 mln euro, ekspordimaht 29 mln eurot ja kogukasum 2 mln eurot*. Toiduainetööstuses tegutseb 28 ettevõtet, kus töötab ligi 800 inimest. Suurim tootmisharu on kalatööstus, järgnevad liha- ja piimatööstus.

Toiduainetetööstuse müügimahust peaaegu poole – 31,4 milj eurot ehk 42% – moodustab kalatööstus, kus töötajaid on ligi 250.

Siinsete kalatööstuste toodangust realiseeriti vaid veerand Eesti turul, ülejäänud toodang eksporditi. Kuna suurimal kalatöötlejal Vettel OÜ-l on kliendibaas ja turundusvõrk Soomes, siis läheb sinna ka enamik toodangust. Vettel on börsil noteeritava AS-i Premia Foods peamine kalatöötlemisüksus.

Saaremaalt eksporditakse kalatooteid ka Ukrainasse, Venemaale, Valgevenesse, Moldovasse jt endistesse idabloki riikidesse, sh Lätti ja Leetu. Põhilised itta tarnijad on Läätsa kalatööstus ja Saare Fishexport. On ka eksootilisi sihtkohti: Uus-Meremaa, Hongkong ja Panama.

Lihatööstus moodustab kogu toiduainetööstusest veidi üle neljandiku, seal töötab üle 200 inimese. Pea kogu toodang tuleb AS-ilt Saaremaa Lihatööstus, mis suunab valdavalt siseturule üle 19 milj euro maksumuses toodangut aastas. Väikse mahuga on turul ulukiliha juhtiv kokkuostja Saare Uluk OÜ, mis viib oma toodangu suures osas välja.

Piimatööstuses tegutseb kaks ettevõtet: AS Saaremaa Piimatööstus ja Nantecom Saaremaa DeliFood OÜ. Nende käive ulatub ligi 19 milj euroni aastas ja moodustab neljandiku kogu toiduainetööstuse käibest. Seal leiab tööd ca 200 inimest. Ligi kolmandik toodangust eksporditakse. Põhiline sihtriik on Venemaa, aga ka Soome ning Läti ja Leedu.

Uue tegijana alustas tootmist 2011 sügisel Nantecom Saaremaa DeliFood OÜ. Toodetakse peamiselt kohukesi, jogurtikreeme ja hapukoort. Ettevõte ekspordib üle poole toodangust, peamiselt Leetu ja Lätti.

Märkimist väärib ka pagari- ja kondiitritööstus, mis annab käivet veidi üle 2 milj euro aastas ja tööd 81 inimesele. Arvestatavaid ettevõtteid on kuus, sh suuremad neist OÜ Saare Leib ja OÜ Karja Pagariäri.

On ka joogitööstus, mille müügitulu on umbes 1 milj eurot. Vett toodab Saare Foods OÜ, mis kasutab kaubamärki Saaremaa Vesi. Looduslikult puhas põhjavesi saadakse Viidumäe looduskaitsealalt.

Õlle pruulimine on saarlastele ajalooliselt südamelähedane tegevus. Praegu toodab õlut vaid OÜ Taako, kes pruulib Pihtla pruulikojas taluõlut. Saarte koostöökogu toetas 2012. aastal Leaderi meetmest ligi 90 000 euroga Pöide vallas tegutsevat OÜ-d Põldemulgu, mis hakkab tootma käsitööõlut.

Tardainete tootmise ja müügiga tegeleb AS Est-Agar, mille käive on veidi alla 1 milj euro, seal töötab ca 30 inimest. Suurem osa toodangust on eksporditud Venemaale, Ukrainasse, Lätti, Ameerika Ühendriikidesse, Prantsusmaale ja Poolasse. Agaraine tootmine merevetikast sai Eestis alguse 1960. aastate keskpaigas.

Huvitavad tooted on veel saaremaine sinep, kadakasiirup, müsli, spelta- ja tatraküpsised, õunakrõpsud ja õunamahl jpm. Enamik neist toodetest on tehtud käsitsi, ise väljatöötatud retseptide järgi ja looduslikust toorainest.

Investeeringute maht on indikaator, kuivõrd edumeelsed ja tulevikku planeerivad ettevõtted on. Saaremaa toiduainetetööstuse ettevõtted on teinud aastail 2011 ja 2012 investeeringuid põhivarasse suurusjärgus 3 milj eurot aastas. 2011. aastal investeeris kalatööstus 1,5 milj eurot ja 2012 piimatööstus ligi 2 milj eurot. 2012. aastal investeeris ka lihatööstus 0,67 milj eurot.

Oma aastastest müügituludest kaks korda suuremaid investeeringuid on teinud ka jõudsalt käivet kasvatanud puu- ja köögiviljatöötlejad. Pagaritööstuse käivet ja hõivet arvestades on selle allharu viimaste aastate investeeringud olnud tagasihoidlikud.

Aastail 2004–2013 on Saaremaa toiduainetööstus taotlenud toetusi Eesti ettevõtluse arendamise sihtasutusest kokku ca 300 000 eurot.

Leaderi programmi raames on ettevõtteid seonduvalt mahe- ja nišitoodetega abistatud ligi 112 000 euro ulatuses.

*Ülevaade põhineb 2012. aasta andmetel.

Piret Pihel
Saaremaa arenduskeskuse juhataja

Print Friendly, PDF & Email