Käes on aeg, mil kalameestel on põhjust võrguga mere poole minema hakata. Pärast jää sulamist liigub punane kala, kindlasti ka siig. Aga võrku tuleb ka lesta ja haugi, kelle püük on praegu keelatud.
Lestapüügi keeluaeg algas 15. veebruaril ja kestab 15. maini. Soome lahel (ruut 32) kestab keeluaeg 31. maini. Haugipüügi keeluaeg algas 1. märtsil ja kestab 30. aprillini.
Mida toob kaasa keeluajal kaluri võrku sattunud haugi ja lestaga sadamasse tulek? Esiteks kindlasti trahvi. Trahvile järgneb aga kalavarule tekitatud kahju hüvitamine. Olenevalt kalakogusest võib väljanõutav keskkonnakahju olla rahaliselt 10 korda suurem kui trahvisumma.
Tulenevalt valitsuse määrusest nr 122 on lesta puhul ühe isendi kahjuhüvitamise määr 2 eurot, haugil 7 eurot. Püük keeluajal kuulub kalapüügiseaduse mõistes tõsiste rikkumiste valdkonda ja seega tuleb hüvitada viiekordne määr. See tähendab, et iga lesta eest tuleb maksta 10 eurot, iga haugi eest 35 eurot.
Kuidas siis toimida? Seadus ütleb üheselt, et keeluajal nimetatud kalu püüda ei tohi. Võrku sattunud kalad tuleb merel võrgust välja võtta, muud võimalust ei ole, ja merre tagasi lasta.
Ühe võrguga tuleb teha kontrollpüüki, kuigi ega seegi midagi 100% garanteeri.
Kutselist kalapüüki võib teha laevaga, mis on kantud kalalaevaregistrisse. Registrisse kandmata laevaga kala püüdes võib samamoodi saada lisaks trahvile nõude maksta keskkonnakahju.
Loomulikult on keelatud ka müüa kala, kellele on kehtestatud püügikeeld.
Heino Vipp
MTÜ Saarte Kalandus
Määrus nr 122
Kalavaru kahjustamine on kalale kahju tekitamine kala surmamise, vigastamise, muul viisil hävitamise või kala loomulikust elukeskkonnast eemaldamise teel, kui sellise tegevusega kaasneb seaduste või teiste õigusaktide nõuete rikkumine.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Miks ei ole välja toodud lisainfot?
Kui tuleb haug või alammõõduline haug, kes on ennast võrku ära poond või on linnud poolenisti ära nokkind, kas ma pean need ka tagasi vette saatma või võib need kaldale tuua?
Sest aasta kaks tagasi tuli ministrilt teade, et surnud kalu merre tagasi ei saadetaks?
Vahel on mõni alammõõduline forellgi ennast üle pookind, no, kas pean lindudele jätma või võib selle ikka paati jätta? Kuigi seal oma jaoks süüa pole tõesti aga kui surnud, siis surnud ju. Lestad nemad jäävad küll elama, see ei oleks vabandus.
Küsimus oleks siin selline, et merel on vahel tormine ja väga, väga külm aga kalurid tahavad kätte saada oma võrke. kas ei või tulla selle mõne lestaga, mis tuleb siis kaldasse ja seal harutama hakata ja merre tagasi viskama hakata neid kalu. Sest ma arvan, et tormisel merel, vahel nii kipub minema on inimesele eluohtlik. Parem las tuleb kaldasse, kus turvalisem ja viskab oma üleliigsed kalad tagasi. Nii oleme ka ise teind, sest merel on näpud otsast ära kukkumas, enne tahaks ikka soojendada ka.
Nüüd nädalavahetusel oli 20 lesta, kõik sai korralikult tagasi loobitud nii merel kui ka kaldas.
Ehk haug on jões – tasub püüdma minna :D
äi pole see nii hull ka mette. püügieeskirjas on kerjas lestal ja kammi ning haugi kaaspüügimäärad mitu prossenti nad võevad kogu saagist olla.