Kõljala ühistus alla 10 tonni lüpsvat lehma kaua ei peeta (4)

Kui paljudes Saaremaa piimakarjades ei küüni 10 000-kilose toodanguni mitte ükski lehm, siis maakonna kõrgeimate tootmisnäitajatega Kõljala POÜ alla kümne tonni lüpsvaid lehmi meeleldi karjas ei hoia.

Jõudluskontrolli keskuse koostatud tabelis “Rekordlehmad läbi aegade” on Kõljala POÜ esindatud kümne esimese lehma hulgas koguni kahe lehmaga: viiendal kohal on lehm Noorel 18 374 kiloga ja kaheksandal kohal lehm Miilas 18 189 kiloga. Tabelit juhib Torma POÜ lehm Õnne, kelle teise laktatsiooni (lehma toodang arvestatuna poegimisest kuni 305. päevani) toodang oli 18 970 kg.

Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et ettevõtte lehmade toodang on pideva jälgimise all ning üldiselt neid loomi, kes lüpsavad alla 10 000 kilo, karjas ei hoita. “See suhtumine ei ole absoluutne, aga tavaliselt me vaatame, et kui toodangunumber laktatsioonidega ei tõuse, siis see loom läheb üsna ruttu ära,” rääkis Tõnu Post. “Kolmandas laktatsioonis peaks lehm kindlasti lüpsma üle 10 000 kilo, ei ole mõtet looma hoida, kui ta meie keskmist välja ei lüpsa,” lisas ta.

Tõnu Post ütles, et esimeses laktatsioonis antakse madalam toodang andeks, mistõttu võib karjas leiduda ka mõni 7000-kilose piimaanniga noor lehm. “Alati ei saa kohe lõplikult otsustada, siis me vaatame selle looma geneetikat – mida teeb tema ema, mida teevad tema õed – ja niiviisi langetame otsuse. Kui juba ema on vilets või õed annavad kehvalt piima, siis ei ole selle lehmaga midagi teha,” rääkis Saaremaa tuntuim piimatootja.

Nüüdisaegses piimatootmises on kasutusel spetsiaalsed arvutiprogrammid, mis annavad mitmekülgset infot kõigi karja liikmete kohta. “Mida ma kindlasti võrdlen, on see, et kui kallis sööt on ja mis ta mulle selle eest tagasi annab,” selgitas Tõnu Post. “Igakuine prakeeriminegi käibki selle järgi, et vaatad, mis kilost alates ei ole üht või teist lehma enam mõtet sööta, sest söödakulu hakkab liiga suureks minema.”

Selliseid lehmi, kelle toodang Kõljala POÜ keskmiseni ei küüni, tuleb ette pidevalt ja loomi prakeeritakse vähese toodangu pärast karjast välja igas kuus. Kokku jääb kehvakeste lüpsinumbrite tõttu väljaprakeeritud loomade arv siiski alla kümne protsendi.
Posti sõnul tähendab aretustöö pidevat monitooringut, et kehvemate geenidega lehmad karjast välja viia ja parematelt loomadelt rohkem paremaid järglasi saada.

Küsimusele, kui palju raha 18 374 kilogrammi lüpsnud rekordlehm Noorel Kõljala ühistule sisse on toonud, Tõnu Post vastata ei osanud. “Ma ei ole seda eraldi kokku võtnud, aga loom, kes on väga hea lüpsiga, ei ole sel juhul ka haige, järelikult ei ole tal ka ravikulusid ja ta on kasumlik,” rääkis piimatootja.

Kõljala POÜ lüpsikari andis möödunud aastal lehma kohta keskmiselt 11 126 kilo piima, kusjuures karja holsteini tõugu lehmade toodang ligines 12 000 kilole. Eesti keskmine piimatoodang oli mullu 8416 kg lehma kohta.
Saaremaal küündis selle tulemuseni peale Kõljala Kärla PÜ, kus lehmad lüpsid keskmiselt 10 037 kilogrammi piima. Kolmas oli Mereranna ühistu keskmise toodanguga 8146 kg lehma kohta.

Print Friendly, PDF & Email