Saare laste vaesus on Eesti keskmisest väiksem

SAARE LAPSED: Saare maakonnas elas 2011. aastal kuni 17-aastastest lastest suhtelises vaesuses 15,4 protsenti, mis on Eesti keskmisest kahe protsendipunkti võrra madalam. Foto: arhiiv

SAARE LAPSED: Saare maakonnas elas 2011. aastal kuni 17-aastastest lastest suhtelises vaesuses 15,4 protsenti, mis on Eesti keskmisest kahe protsendipunkti võrra madalam. Foto: arhiiv

Laste suhtelise vaesuse määr on Saare maakonnas ja enamikus selle omavalitsustes Eesti keskmisest madalam.

Statistikaameti analüütiku Tiiu-Liisa Laesi andmeil elas Saare maakonnas 2011. aastal kuni 17-aastastest lastest suhtelises vaesuses 15,4 protsenti, mis on Eesti keskmisest kahe protsendipunkti võrra madalam. Eesti keskmine näitaja on 17,5%.

Laste suhtelise vaesuse määr on madalaim Harju maakonnas – 12,7%. Tartumaal oli see 14,7%.

“Saare maakond on Harju ja Tartu maakonna järel selles paremusjärjestuses tublil kolmandal kohal,” märkis Laes.

Saare maakonna omavalitsustest on Laesi sõnul olukord kõige parem Kuressaares, kus vastav näitaja on 12,7%. “See on isegi madalam näitaja kui pealinna Tallinna kohta käiv 13,6 protsenti,” nentis analüütik.

Kaarma vallas on laste vaesuse määr 16,4%, Muhu ja Orissaare vallas 16,8%.

Pisut allapoole keskmist jääb vaesuse määr Laimjala, Pöide ja Valjala vallas (17,0%) ning Kihelkonna, Kärla, Lümanda, Salme ja Torgu vallas (17,3%)

“Siiski on ka Saare maakonnas omavalitsusi, kus laste vaesus on Eesti keskmisest suurem,” tõdes Laes, nimetades Leisi, Mustjala, Pihtla ja Ruhnu valda, kus vastav näitaja on koguni 20,5%.

“Eks see laste vaesuse määr sõltu vanemate palgatasemest ja leibkonna sissetulekust,” kommenteeris Leisi valla kohta käivat näitajat vallavanem Ludvik Mõtlep. “Ju on siis meie inimestel väiksemad palgad.” Mõtlep nentis, et ka täiskasvanute arvestuses tehtud varasem statistika näitab, et Leisi valla elanike palgad jäävad allapoole keskmist.

Vallavanema andmeil on Leisi valla üle kahe tuhande elaniku seas töötuid 30–40. “See on ametlik töötute arv,” lisas Mõtlep.

Maakondadest oli laste suhtelise vaesuse määr kõrgeim Ida-Viru maakonnas (29,2%). Valga maakonnas oli vastav näitaja 26,5%, Põlvamaal 25,1%.

Kohalike omavalitsuste võrdluses erineb laste suhteline vaesus ligi kuus ja pool korda, olles madalaim Harju maakonna Saue linnas (6,3%) ja kõrgeim Tartu maakonna Kallaste linnas, Alatskivi ja Peipsiääre vallas (40,8%). Heal järjel on veel Viimsi ja Kiili valla lapsed, kehvemal järjel Mustvee linna, Pala valla ja Kasepää valla, aga ka Vasalemma valla lapsed.

“Laste vaesusrisk sõltub suures osas nende vanemate toimetulekust ja seega elavad suuremas vaesuses selliste piirkondade lapsed, kus on suurem töötus, rohkem mitte-eestlasi, kelle eesti keele oskus on halvem ja sissetulekud madalamad, või suurem maaelanike ja naturaalmajanduse osatähtsus,” tõdes Laes.

Vaesuse määra arvestamisel kombineeriti sotsiaaluuringu ning rahva- ja eluruumide loenduse andmeid.

Print Friendly, PDF & Email