Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda rangemaks

Seoses mahetoetuse taotlejate kontrollimisel üles kerkinud probleemidega teeb põllumajandusamet ettepaneku tõhustada mahetoetuste nõuete kontrolli.

Mitmes mahetootmise ettevõttes on põllumajandusameti andmetel põllud umbrohtunud või kasutatakse külvikorras nn vahekultuuri kasvatamist ilma korraliku agrotehnikata,põhjendusega, et tegemist on maade mustkesas hoidmisega.

Ühe võimalusena olukorra lahendamiseks pakkus põllumajandusamet põllumajandusministeeriumile välja, et mahepõllumajanduse tootmise toetuse nõuetes tuleb sätestada mustkesa, vahekultuuride või haljaskultuuride mõiste.

“See tähendaks nõudeid, milline peaks mustkesa suveperioodil välja nägema, ja kas on lubatud, et taimik kasvab teatud kõrguseni või mitte,” ütles Saarte Häälele põllumajandusameti mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Palts. “Vahekultuuride puhul peaks olema määratud, millist kultuuri vahekultuuriks lugeda ja millal see peab olema külvatud.”

Lisaks märgib põllumajandusamet, et mõnel pool on kontrollimisel olnud külvatud kultuuri raske tuvastada, kuna ei ole järgitud ettenähtud külvinorme. “On ka selliseid põldusid, kus inspektor läheb ja ei tuvasta põlluraamatusse märgitud kultuuri, kuigi põlluraamat näitab, et teatud kultuuri on külvatud,” rääkis Egon Palts.

Olukorra parandamiseks võiks põllumajandusameti hinnangul kaaluda teatud kultuuridele agronoomiliste külvinormide sätestamist. “Loomulikult peaks põllukultuur olema ka nähtav, aga kuskil pole sätestatud, kui palju taimi pinna kohta peaks kasvama,” möönis Palts, kelle sõnul sõltub ju kasvatatavast kultuurist toetuse määr, millega ühe või teise põllu toodangut toetatakse.

Egon Paltsi sõnul ei saa väita, et hõredalt külvatud põllud väga levinud on, kuid selliseid juhtumeid on esinenud ja see määrib mahepõllumajanduse mainet. “Kui põllud on ikka umbrohtunud ja saaki ei saada, siis tekib küsimus, miks põldu narritakse. Kas mahepõllumajandus on lihtsalt ilus sõna, millega võib toetust saada, või on eesmärk ikkagi toodangut anda ja inimestele puhast toitu pakkuda,” selgitas Palts. “Mahetootmise eesmärk on ju üheaegselt mullaviljakuse säilitamine ja ka toodangu saamine,” lisas ta.

Mahepõllumajanduses riiklikku järelevalvet teostav põllumajandusamet tõi ka välja, et loomade karjatamise toetuse kontrollimisel on tekkinud probleem maheloomade viimisega teise maheloomakasvatuse ettevõttesse pärast kontrollimist, mille tagajärjeks võib olla osa loomade puhul kahekordne toetuse maksmine. Põllumajandusamet tegi ettepaneku sätestada tähtaeg, millise kuupäeva seisuga peavad loomad olema kantud PRIA põllumajandusloomade registrisse ja asuma ettevõttes. Sätestatud tähtpäeva seisuga kontrollitud loomade andmed saaks põllumajandusamet sel juhul pärast kontrollimist PRIA-le edastada ning need oleksid aluseks toetuse väljamaksmisel.

Probleem on seegi, et praegu esitavad mahetoetuste taotlejad põldude andmed igal aastal eraldi nii põllumajandusametile kui ka PRIA-le, mistõttu esineb palju andmete erinevusi nii kasvatatavate kultuuride kui ka põllu- ja põllumassiivi numbrite osas. Seetõttu teeb põllumajandusamet ettepaneku viia teabe esitamine üle tootjate jaoks ühtsele vormile, mis esitatakse ühele asutusele. Edasine tööks vajalik andmevahetus toimuks sel juhul riigiasutuste endi vahel.

Print Friendly, PDF & Email