Kiiruseületamise eest saab vastutada vaid inimene (7)

Automaatkaamera teepervel – kas tegemist on juriidiliste isikute põhiseadusevastase karistamise instrumendiga?

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 esimene lause sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Siinkirjutaja on veendunud, et riik (politsei) käitub põhiseaduse ja karistusseadustiku üldosa normidega vastuolus olevalt, kui saadab teepervel oleva automaatkaameraga jäädvustatud kiirust ületanud sõiduki juriidilisest isikust registrijärgsele omanikule või vastutavale kasutajale trahviteate ja nõuab hoiatustrahvi tasumist.

Trahviteates on väärtegu kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 järgi, milles kirjeldatud õigusvastane tegu seisneb mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima piirkiiruse ületamises ning sellise süüteo eest on seadusandja ühena võimalikest karistustest ette näinud rahatrahvi. Lugeja loodetavasti nõustub, et mootorsõidukijuht saab olla vaid füüsiline isik, see tähendab inimene. Suure tõenäosusega ei saa vaidlust tekkida ka selles, et oma olemuselt on nii süüteo eest karistusena ette nähtud rahatrahv kui ka hoiatustrahv oma sisult ja mõjult samased, mõlemaga pannakse isikule rahaline koormis.

Juriidilise isiku (äriühingu) vastutuse alused on seaduses väga kitsapiiriliselt reglementeeritud. Karistusseadustiku § 14 lg 1 ütleb, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusena peab seega olema täidetud kolm vältimatut eeldust. Esiteks peab juriidilise isiku vastutus olema seaduses selgesõnaliselt kirjas. Teiseks peab keelatud tegu olema toime pandud juriidilises isikus juhtivat positsiooni omava isiku poolt (eriline isikutunnus). Kolmandaks peab süütegu olema toime pandud juriidilise isiku huvides. Siinkohal ei ole ülemäärane meenutada, et mootorsõidukiga kiiruse ületamise eest saab seadusest tulenevalt vastutada vaid inimene.

Kuigi väärteomenetluse seadustiku kohaselt ei ole hoiatustrahv süüteo eest kohaldatav karistus, siis, nagu eelnevalt öeldud, omab ta oma sisult ja mõjult sama tulemust – tegemist on rahalise repressiooniga ning seda just süüteo toimepanemise eest.

Kokkuvõtteks saab retooriliselt küsida, et kui mootorsõidukiga kiiruse ületamise eest on juriidilise isiku vastutus välistatud ja juriidiline isik ei saa seadusest tulenevalt sellist süütegu toime panna, siis mille eest teda hoiatatakse ja hoiatustrahv määratakse?

Loo autor on ühes sellises asjas politseile kaebuse esitanud ning selle rahuldamata jätmisel ootab huviga kohtu seisukohta põhiseaduslikkuse aspektist püstitatud küsimusele.

Jüri Reede
jurist

Print Friendly, PDF & Email