Vastukaja Saarte Hääle intervjuule haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttisega “Maakonda ainult üks gümnaasium” (SH, 11.01).
Kuressaare linnavalitsuse esindus kohtus haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttisega 19. detsembril. Kuulati ära, millised on riigipoolsed pakkumised ja arutati teemat laiemalt.
Samal päeval ja teemal ilmus ajalehes Meie Maa ka linnavolikogu esimehe Toomas Takkise jätkulugu riigigümnaasiumi teemadel, kus esitatud nelja arengu kõrval oli ka põhimõtteline seisukoht: “Töötavat masinat parandada pole mõtet, midagi peab oluliselt paremaks minema, kui koolivõrk ümber korraldada. Küsimus pole pelgalt gümnaasiumiastme õpilaste õppekeskkonnas ja -kvaliteedis. Paranema peaksid ka põhikooliosa õpilaste õppimistingimused ja -kvaliteet.”
Medali kaks külge ja palju varjundeid
Kahjuks on riigi esindajad näinud ja rääkinud riigigümnaasiumi loomise puhul enam sellest, kui palju võidavad sellest sammust gümnasistid, kuid põhikool – kuidas tunnevad end põhikooliastme õpilased, milline on õpimeeleolu, kui lapsi on koos tuhande ringis?
Nagu ikka, on medalil kaks külge ja palju rohkem varjundeid. Sama saab öelda riigigümnaasiumi temaatika kohta.
Ühel pool on korrastatud ja hästi toimiv haridusvõrk Kuressaares, traditsioonidega omanäolised koolid ja remonditud koolihooned. Optimaalse sisu ja ruumiga. Lisaks pedagoogid, nende koormus.
Väidetavalt paraneb riigigümnaasiumis õpetamise kvaliteet. Küsiksin: mille arvelt, kas põhikooli õppekvaliteedi arvelt?
Teisalt vaatab vastu ahvatlev pakkumine riigilt: võtta linnalt üle gümnaasiumiastme hariduskulud. Vabanevate vahendite arvelt annaks linnaelus paljugi korda saata. Kas raha on see, mis motiveerib meid koolivõrku ümber korraldama?
Kindlasti peame arvestama ka sellega, et riigigümnaasiumi loomise otsustamine ei ole pelgalt Kuressaare linna teema, sellega on seotud ka Leisi ja Orissaare. Ühist pilti arvestades peame teemat kindlasti arutama ka nende valdadega. Milliseid arenguid nemad näevad?
Teema on otsustamiseks alles toores
Üks seni läbi arutamata teemasid on riigigümnaasiumi temaatika laiem mõju regionaalpoliitikale ja ühiskonnale.
Küsimus on see, et kas me tahame kogu haridustemaatikat käsitleda vaid kuluefektiivsuse seisukohast lähtudes või üritame näha selliste reformide laiemat mõju.
Küsimusi on täna veel palju rohkem kui vastuseid ja teema otsustamiseks alles toores, mistõttu me kindlasti ei kiirusta niivõrd keeruka ja arvestatavat osa linnaelanikke puudutava otsuse tegemisel.
Soovime algatada laiapõhjalise arutelu riigigümnaasiumi teemadel. Lisaks võtab linnavalitsuse haridusosakond aja, et minna kaema toimivaid riigigümnaasiume.
Tiia Leppik
Kuressaare linnavalitsuse haridusosakonna juhataja
Vello Runthal
Orissaare vallavanem:
Gümnaasium jääb Orissaarde alles. Me ei ole sellega nõus, et maakonnas oleks ainult üks gümnaasium, olgu siis tegemist riigi-, era- või kohaliku omavalitsuse gümnaasiumiga. Et näiteks Ida-Saaremaa või siis Muhu laps peaks kooli sõitma Kuressaarde – see on natuke liiga pikk maa. Täiskasvanud inimene ei tahaks ju ka iga päev nii kaugel tööl käia.
Meil on uus koolidirektor, kellel on uusi ideid, meil on toredad õpetajad. Püüame vallavalitsuse ja -volikoguga teha kõik, et ka koolimaja korda saada. Täna (eile – toim) saadame kirja siseministeeriumile, et selleks teatud toetust saada. Võib-olla õnnestub meil koolimaja remondiks raha saada juba käesoleval või järgmisel aastal.
Praegu lähevad Orissaare koolis õppivatest üheksandikest gümnaasiumiossa edasi pooled.
Minul on raske hinnata, millise valiku teeks noor inimene, kel oleks valida, kas minna edasi õppima Kuressaarde või mandrile. Kindlasti oleks nii Kuressaarde kui ka mandrile minejaid.
Milline on see õige tee ja milline tulevikku arvestades parim tee, seda me ei tea. Praegu on meie õpilaste jaoks aga suur pluss see, et kool asub kodu lähedal.
Ja seda, et vähem kui 250 last gümnaasiumis annaks viletsama vorsti võileiva peale – nagu Kalle Küttis arvab –, ma ei usu. Meie arvame, et see “vorst”, mis Orissaare gümnaasiumist “võileiva” peale antakse, on ikka päris hea.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kindlasti peame arvestama ka sellega, et riigigümnaasiumi loomise otsustamine ei ole pelgalt Kuressaare linna teema. Ühist pilti arvestades peame teemat kindlasti arutama ka kõigi Saare Maakonna omavalitsustega! Milliseid arenguid nemad näevad?
PS. peale linna haridusosakonna on linnas üks haridusosakond (haridus- ja sotsiaalosakond) veel, aadressil Lossi tänav 1!
Ehk siis “puust ja punaselt”:
Näiteks Kaarma vallal ei ole ühtegi gümnaasiumi. Vaatamata sellele on aga näiteks 2013 aasta eelarve kulude poolel selline rida:
09220 Gümnaasiumid 128 900,00€.
Kõigi omavalitsuste eelarvetes on sarnased read.
Takkis on kaval – pani linna haridusjuhiks reformika, kes ilmselgelt töötab IRLi riigigümnaasiumite idee vastu ja töökoht garanteeritud ning tema enda käed jäävad puhtaks.
Leppik on kaval – kavatseb riigiggümnaasiumite asjus aru pidada vaid Leisi ja Orissaarega, kes ilmselgelt on riigigümnaasiumite vastu ning käed jäävad puhtaks.
Kaasik on kaval – hoiab maakonna gümnaasiumihariduse tuleviku koha pealt suu kinni ja ei satu erakonnakaaslaste Aaviksoo ja Takkise tule vahele ning käed jäävad puhtaks.
Tegelikult on ju praegugi üks gümnaasium, mis vastab gümnaasiumi tasemele ja see on SÜG.
Orissaarest leiva peale pandav vorst on kindlasti sama hea, kui Kuressaare või Leisi oma, kuid kui kauaks Orissaarel sellistes tingimustes oma gümnaasiumiõpetajatele palgaraha jätkub?
Kas oodata, millal hakkavad õpetajad ühes õpilastega lahkuma või mõelda läbi võimalus Ida-Saaremaa tugevaima põhikooli kindlustamiseks?
Aeg on edasi läinud ja jonn ei aita. Tuleb tõele näkku vaadata.
Küsiksin vallavanemalt, kui palju Muhu valla lapsi tuleb täna Orissaare Gümnaasiumisse?
Minu vastus sellele küsimusele on – Põhikooli lõpetajatest üks või kaks, ülejäänud lähevad Kuressaarde gümnaasiumisse või ametikooli. Seega pole Muhulaste jaoks Orissaarde Gümnaasiumit vaja. Sama kehtib Tornimäe ja Kahtla kohta.
Mõelda, et täna saab Orissaare Siseministeeriumist gümnaasiumi remondiraha on sõna otseses mõttes naeruväärne mõte, kuna ka Siseminister koos Regionaalministriga kuuluvad IRL-i ja sama taustaga on ka Orissaare vallavanem. IRL teeks aga täna kõik riigigümnaasiumi suunas.
Küll „loputatakse“ ka vallavanema ajud puhtaks, et remondiraha saab vaid juhul, kui gümnaasiumiosast loobub. Kahjuks selline on tulevik, kuid paraku inimlikust seisukohast ka vältimatu.
Gümnaasium on mõeldud õpilastele, kes tahavad õppida ja on võimelised õpitut omandama ning on valmis (suutelised) seda ka tulevikus kasutama.
Gümnaasium ei saa olla LIHTSALT lapsepõlvepikendus või “hüperaktiivsetele” mõnusaks äraolemiseks. Gümnaasium on mõeldud ennekõige neile, kes soovivad edasi õppida. Praegu kulub õpetajatel nn. “hüperaktiivsetele” ca 80% aega ja normlastele lastele ca 20% aega. Tore oleks kui saaks selle suhte vastupidiseks või esialgu vähemalt 50/50 tasemele viia.
Gümnaasium on eelkõige õppeasutus, kus õpetaja ei pea lastevanemate tegematajätmisi kompenseerima või klaarima. Äärmisel juhul ehk lihtsalt veidi siluma noore inimese käitumist.
Kõik heietused sellest, et koolis on palju õppida ja kool on faktipõhine – kõik see on laiskade ja lõtvade inimeste jutt, et õigustada oma saamatust ja laiskust või ka suutmatust. Gümnaasiumi astumiseks peaksid olema katsed ja gümnasistide arv võiks olla 20-40% väiksem praegusest.
Nii nagu inimesed ei ole oma FÜÜSILISTE võimete ja eelduste poolest võrdsed nii nad ei ole ka oma VAIMSETE võimete poolest võrdsed. Kui just seda viimast tunnistada, siis oleks lahenduste leidmine (kõigile) oluliselt lihtsam. Vastasel korral jäämegi heietama, et küsimusi on rohkem kui vastuseid.
“Teisalt vaatab vastu ahvatlev pakkumine riigilt: võtta linnalt üle gümnaasiumiastme hariduskulud”
niisama mängib riik jõuluvana?!?! Ei usu…
See heietamine, et küsimusi on rohkem kui vastuseid. käib juba täie hooga.
Tiia Leppik, Kuressaare linnavalitsuse haridusosakonna juhataja:
“Teema on otsustamiseks alles toores
Üks seni läbi arutamata teemasid on riigigümnaasiumi temaatika laiem mõju regionaalpoliitikale ja ühiskonnale.
Küsimus on see, et kas me tahame kogu haridustemaatikat käsitleda vaid kuluefektiivsuse seisukohast lähtudes või üritame näha selliste reformide laiemat mõju.
…”
Millal Kuressaares liideti Kuressaare Põhikool ja Kuressaare Gümnaasium? Millal hakati riigigümnaasiumitest rääkima?
Kuressaare Põhikool ja Kuressaare Gümnaasium liideti ajal, kui mujal Eestis toimus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase juhtimisel täpselt vastupidine protsess — põhikooli ja gümnaasiumiosa lahutamine!
Väike meenutus aastate taha — http://www.tartupostimees.ee/284792/tartu-poliitikud-mart-reiniku-koolist
Miks aga jäi PGSsist välja jõuga põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine? Vastu oli IRLi kolitsioonipartner Reformierakond aga seda mitte sisulise poole pealt vaid puhtalt kuluefektiivsuse seisukohast lähtudes.
Riigigümnaasiumi temaatika laiem mõju regionaalpoliitikale ja ühiskonnale on ammuilma selgeksnämmutatud — siin Saaremaal on lihtsalt “merega piiratud tarkus”!
Toon välja ainult ühe nüansi riigigümnaasiumi mõjust regionaalpoliitikale ja ühiskonnale. Kui EI lahutata põhikoolist gümnaasiumiosa, siis ongi nagu Orissaare vallavanema Vello Runthali jutust: “Ja seda, et vähem kui 250 last gümnaasiumis annaks …” – läks maja uksest sisse 7 aastane laps ja 12 aasta pärast tuleb sama maja uksest välja täisealine laps.
Mäng on mäng. Alles korrutati ju pidevalt, et “riik on halb peremees” (kui oli vaja midagi kaelast ära saada)…
Orissaare Gümnaasium on parim gümnaasium.
1. Iga laps on selles väikeses koolis isiksus ning professionaalsed õpetajad lähtuvad oma töökavade koostamisel tema eripärast, oskuste ja teadmiste tasemest. On olemas toimiv ja “kiirreageeriv” tugisüsteem (logopeed, sotsiaalpedagoog + valla noorsootöötaja, psühholoogi külastamise võimalus). Põhiainete õpetajad on läbinud erivajadustega laste õpetamiseks vajaliku koolituse ning täiendavad end pidevalt edasi. Õpetamisel luuakse lapsele sobiv õpikeskkond (väikeklass, individuaalne/ lihtsustatud õppekava, vajadusel individuaalne õpe) ning pidevalt tehakse koostööd lapsevanematega.
2. Gümnaasiumisse on oodatud ka need noored, kelle teadmiste tase on alla hinde 4,7. Meid, eestlasi, pole nii palju, et saaksime lapsi juba põhikooli lõpus vaid hinnete põhjal “kastidesse” jagada. Mõne pea “läheb lahti” alles gümnaasiumis, seega usun, et gümnaasiumiharidus on vajalik peaaegu kõigile noormeestele. Isegi juhul, kui tulemused pole kõrgkooli pääsemiseks sobivad, on noor inimene gümnaasiumi lõpuks vanem, targem, teadlikum – oma tööd südamest tegevate õpetajate jutt ei lähe kindlasti üksnes ühest kõrvast sisse, teisest välja. Seda enam, et tundides kasutatakse palju IT-vahendeid, mitte pelgalt õpikuteksti. Kõige olulisem pole kooli koht riigieksamite edetabelis (muide, siingi pole OG-l tegelikult midagi häbeneda), vaid see, kas kooli lõpetanud inimene tuleb oma eluga toime, omab adekvaatset enesehinnangut ning teab, mis suunas edasi minna.
3. Orissaare Gümnaasiumis on lahedad erialad. Merendus, riigikaitse, karjääri- ja ettevõtlusõpe. Huvi korral saaksid teadmisi täiendamas käia ka täiskasvanud. Kaugemalt tulijaile pakutakse hubast olemist õpilaskodus.
4. Orissaare Gümnaasium ja selle ümbrus on omamoodi noortelinnak: mõne sammu kaugusel koolist asuvad muusikakool, spordihoone (kus saab ka sporti õppida), noortekeskus, kultuurimaja, raamatukogu, hostel, söökla, omapärane tammega staadion, sadam, bussipeatus, kust saab alustada reisi kasvõi otse Euroopasse.
5. Orissaare Gümnaasiumis saab iga õpilane teha midagi huvitavat: osaleda huviringides, korraldada üritusi, õppida süvendatult endale meeldivat eriala, uurida huvipakkuvat valdkonda.
Koolil on väga pikaajalised traditsioonid.
6. Orissaare Gümnaasium on remontimata. See asjaolu ei saa olla kõige määravam. Meil pole küll külmalt läikivaid euroseinu, -lagesid ega -tualette, kuid see-eest on ümberringi puhtus. Nagu inimese puhul ei näita tema väärtust vaid tema välimus, nii ka kooli puhul saab välimusest olulisemaks see, missugune hing ja vaim tulijaid vastu võtab.
Küllap saab ka remont tehtud, mitte küll otsekohe ja praegu.
Sellepärast arvan, et Orissaare Gümnaasium peab jääma.
Tore aga nõrk maailmanägemus Volli. Vaata kõigist ei saa professorid aga traktori rooli ei ole tänapäeval asja inimestel kes ei oma keskharidust. Ka ära unusta viimast uuringut, kui paljud lapsed elavad vaesuses.
Kommentaariga igati nõus.
Olgu remondita aga puhtad ja korrektsed ruumid. Isiksus on siiski tähtsam. Miks keegi üldse arvab et laps peab “suurde ellu” astuma peale üheksandat klassi?!
Usun, et meil pole vaja väikest hulka eriti tarku ja suurt hulka vähe harituid. Kodunt eemal olles on vaja tugevat vaimu , et ellu jääda.
Villu, ei saa aru sinu viimasest lausest: “Ka ära unusta viimast uuringut, kui paljud lapsed elavad vaesuses”.
Kuidas see asi puutub gümnaasiumihariduse andmisesse põhikooliga koos ja mis uuringust jutt on?
Riigigümnaasiumite mõte ju selles ongi, et kõigile garanteeritakse riiklikult sotsiaalselt võrdsed võimalused (sh õpilaskodu, transport jne), st õppuri toimetulek ei sõltu perekonna ega omavalitsuse rahakoti suurusest ega sellest, kus õppur elab.
Ja mis puutub minu “maailmanägemusse” see, et “kõigist ei saa professorid aga traktori rooli ei ole tänapäeval asja inimestel kes ei oma keskharidust”?
Kõigist ei peagi professorid saama ja gümnaasium ei anna traktoristi pabereid. Kirjeldad ju “keskharidusega traktoristi” näitega ise just täpselt seda, mis on tänapäeval üks teine riigikool — ametikool, mis annab nii ameti, kui ka keskhariduse.