Riigigümnaasiumi loomine – rohkem küsimusi kui vastuseid (12)

Vastukaja Saarte Hääle intervjuule haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttisega “Maakonda ainult üks gümnaasium” (SH, 11.01).

Kuressaare linnavalitsuse esindus kohtus haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttisega 19. detsembril. Kuulati ära, millised on riigipoolsed pakkumised ja arutati teemat laiemalt.

Samal päeval ja teemal ilmus ajalehes Meie Maa ka linnavolikogu esimehe Toomas Takkise jätkulugu riigigümnaasiumi teemadel, kus esitatud nelja arengu kõrval oli ka põhimõtteline seisukoht: “Töötavat masinat parandada pole mõtet, midagi peab oluliselt paremaks minema, kui koolivõrk ümber korraldada. Küsimus pole pelgalt gümnaasiumiastme õpilaste õppekeskkonnas ja -kvaliteedis. Paranema peaksid ka põhikooliosa õpilaste õppimistingimused ja -kvaliteet.”

Medali kaks külge ja palju varjundeid

Kahjuks on riigi esindajad näinud ja rääkinud riigigümnaasiumi loomise puhul enam sellest, kui palju võidavad sellest sammust gümnasistid, kuid põhikool – kuidas tunnevad end põhikooliastme õpilased, milline on õpimeeleolu, kui lapsi on koos tuhande ringis?

Nagu ikka, on medalil kaks külge ja palju rohkem varjundeid. Sama saab öelda riigigümnaasiumi temaatika kohta.

Ühel pool on korrastatud ja hästi toimiv haridusvõrk Kuressaares, traditsioonidega omanäolised koolid ja remonditud koolihooned. Optimaalse sisu ja ruumiga. Lisaks pedagoogid, nende koormus.

Väidetavalt paraneb riigigümnaasiumis õpetamise kvaliteet. Küsiksin: mille arvelt, kas põhikooli õppekvaliteedi arvelt?

Teisalt vaatab vastu ahvatlev pakkumine riigilt: võtta linnalt üle gümnaasiumiastme hariduskulud. Vabanevate vahendite arvelt annaks linnaelus paljugi korda saata. Kas raha on see, mis motiveerib meid koolivõrku ümber korraldama?

Kindlasti peame arvestama ka sellega, et riigigümnaasiumi loomise otsustamine ei ole pelgalt Kuressaare linna teema, sellega on seotud ka Leisi ja Orissaare. Ühist pilti arvestades peame teemat kindlasti arutama ka nende valdadega. Milliseid arenguid nemad näevad?

Teema on otsustamiseks alles toores

Üks seni läbi arutamata teemasid on riigigümnaasiumi temaatika laiem mõju regionaalpoliitikale ja ühiskonnale.

Küsimus on see, et kas me tahame kogu haridustemaatikat käsitleda vaid kuluefektiivsuse seisukohast lähtudes või üritame näha selliste reformide laiemat mõju.

Küsimusi on täna veel palju rohkem kui vastuseid ja teema otsustamiseks alles toores, mistõttu me kindlasti ei kiirusta niivõrd keeruka ja arvestatavat osa linnaelanikke puudutava otsuse tegemisel.

Soovime algatada laiapõhjalise arutelu riigigümnaasiumi teemadel. Lisaks võtab linnavalitsuse haridusosakond aja, et minna kaema toimivaid riigigümnaasiume.

Tiia Leppik
Kuressaare linnavalitsuse haridusosakonna juhataja


Vello Runthal
Orissaare vallavanem:

Gümnaasium jääb Orissaarde alles. Me ei ole sellega nõus, et maakonnas oleks ainult üks gümnaasium, olgu siis tegemist riigi-, era- või kohaliku omavalitsuse gümnaasiumiga. Et näiteks Ida-Saaremaa või siis Muhu laps peaks kooli sõitma Kuressaarde – see on natuke liiga pikk maa. Täiskasvanud inimene ei tahaks ju ka iga päev nii kaugel tööl käia.

Meil on uus koolidirektor, kellel on uusi ideid, meil on toredad õpetajad. Püüame vallavalitsuse ja -volikoguga teha kõik, et ka koolimaja korda saada. Täna (eile – toim) saadame kirja siseministeeriumile, et selleks teatud toetust saada. Võib-olla õnnestub meil koolimaja remondiks raha saada juba käesoleval või järgmisel aastal.

Praegu lähevad Orissaare koolis õppivatest üheksandikest gümnaasiumiossa edasi pooled.

Minul on raske hinnata, millise valiku teeks noor inimene, kel oleks valida, kas minna edasi õppima Kuressaarde või mandrile. Kindlasti oleks nii Kuressaarde kui ka mandrile minejaid.

Milline on see õige tee ja milline tulevikku arvestades parim tee, seda me ei tea. Praegu on meie õpilaste jaoks aga suur pluss see, et kool asub kodu lähedal.

Ja seda, et vähem kui 250 last gümnaasiumis annaks viletsama vorsti võileiva peale – nagu Kalle Küttis arvab –, ma ei usu. Meie arvame, et see “vorst”, mis Orissaare gümnaasiumist “võileiva” peale antakse, on ikka päris hea.

Print Friendly, PDF & Email