Parts: laevade riigile ostmisel oleks kokkuhoid aastas 6–8 miljonit (30)

VÄINAMERE LAEVASTIK: Parvlaevalt Saaremaa pildistatud fotol paistavad Norras ehitatud sõsarlaev Muhumaa ja Saaremaa Laevakompanii n-ö vana laevastiku lipulaev Regula. Foto: Egon Ligi

VÄINAMERE LAEVASTIK: Parvlaevalt Saaremaa pildistatud fotol paistavad Norras ehitatud sõsarlaev Muhumaa ja Saaremaa Laevakompanii n-ö vana laevastiku lipulaev Regula. Foto: Egon Ligi

Laevade soetamine riigi poolt oleks maksumaksjale märgatavalt odavam kui praeguse süsteemiga jätkamine – kokkuhoid tuleb eelkõige praegusega võrreldes odavamatest prahitasudest, mis oleks aastas kolme laeva korral ligikaudu 6 miljonit eurot, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Kui võrrelda nelja laeva prahitasu praegustel tingimustel, siis oleks sääst 8 miljonit eurot aastas, ütles Juhan Parts eile riigikogu liikmete arupärimistele vastates.

“Säästetav 6 miljonit eurot aastas moodustaks üle 40 protsendi tänasest toetusest ja oleks samas suurusjärgus kogu 2012. aasta piletituluga. Saadava säästu arvelt oleks sisuliselt näiteks võimalik finantseerida neljanda laeva ehitamist või ostmist,” rääkis Parts.

Lisaks rahalisele kokkuhoiule väiksema toetuse näol võimaldab laevade soetamine riigi äriühingu omandisse ka reaalset konkurentsi liiniveokonkursil ja seeläbi teenuse osutamist väiksema toetusega.

Saarte ja mandri vahelisel parvlaevaühendusel on Partsi sõnul pea viimased 20 aastat turukonkurents puudunud ja perioodil 2000–2012 on ühe reisi kulud kõnealustel liinidel kasvanud 2–3 korda. “Osaliselt on kulude kasv seotud kvaliteedi tõusuga, kuid üldiselt on iga uue avaliku liiniveolepingu sõlmimine toonud kaasa täiendava hüppe kuludes ja riigi makstavas toetuses,” märkis Parts.

Kuna ei ole ette näha, et parvlaevaturg järgmiseks, 2016. aasta lõpus algavaks lepinguperioodiks oluliselt muutuks, oleks riik 2016. aasta lõpus suure tõenäosusega taas olukorras, kus operaatori konkursil osaleks ainult üks teenuse pakkuja, mis saab seetõttu riigi käest küsida ebamõistlikult kõrget hinda.

“Seega on vajalik riigi kui investori tegutsemine ning vastavalt riigiabi reeglitele peab riik investorina käituma sarnaselt erainvestoriga,” ütles Juhan Parts. “Erainvestori printsiibist lähtudes peab ka riigi äriühing teenima oma investeeringult mõistlikku kasumit, milleks loetakse antud sektori keskmist kasumlikkust.”

Partsi sõnul ei pea uued laevad kindlasti valmima 2016. aasta 1. oktoobriks, sest vahepeal on võimalik kuulutada välja riigihange samadel tingimustel nagu seni. “Riik ei pea sõlmima operaatorlepingut kümneks aastaks, seda võib teha ka lühemaks ajaks, kuni riigi äriühingu soetatud laevad on valmis liinidele tulema.”

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ootab ka endiselt, et konkursile tullakse pakkuma praegu liine teenindavaid laevu.


Kalev Kotkas: kas aega jääb?

Üldine põhimõte korraldada tulevikus parvlaevaühendust mandri ning Hiiu- ja Saaremaa vahel riigile kuuluvate laevadega ja operaatori leidmine konkursi korras on põhimõtteliselt väga õige.

2011. aasta detsembris valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel põhjalik selleteemaline uuring, mis veel kord tõestas riigilaevadel baseeruva hoiaku õigsust ja põhjendatust. Paraku lasti veel kaks aastat lihtsalt mööda minna ja alles mullu sügisel otsustas valitsus tegutsema hakata.

Sotsiaaldemokraate teeb murelikuks teadmine, et selle pisut rohkem kui kahe ja poole aastaga, mis lahutab meid praeguse liinilepingu lõppemisest, ei ole võimalik ette valmistada ja läbi viia hanget nelja uue parvlaeva projekteerimiseks, ehitamiseks ja ka reaalselt valmis ehitamiseks. Laevaehitustehastes ei ole lihtsalt kuskil ootamas sellist vaba võimsust, et äkki keegi tahab piltlikult öeldes üleöö neli parvlaeva valmis ehitada.

On tõesti olemas ka teine variant, et riik ostab praeguse operaatori kasutatavad laevad ära, aga neid on vajamineva nelja asemel kolm sobivat, üks tuleb ikkagi juurde leida või ehitada. Kuna otsustamine ja tegutsemine on lubamatult kaua veninud, siis on selle teise variandi realiseerumine kõige tõenäolisem, st ka seda, et riik on ennast venitamisega teatud mõttes nurka mänginud.

Viimasel hetkel ainukesi turul saadaolevaid sobivaid laevu ostes dikteerib hinna ju tegelikult müüja ja riik on selle tehingu selgelt nõrgem pool. Praegu tuleb väga targalt tegutseda, et 2016. aasta sügisel ei tabaks meid uus Elroni-tüüpi segadus.

Kalev Kotkas
riigikogu liige, Saarte ühenduse aseesimees

Print Friendly, PDF & Email