Piimakvoodi ületamine toob trahvi kaasa ka Saaremaa piimatootjatele (1)

Kui Eesti piimakvoot peaks aprillis algaval viimasel kvoodiaastal tõepoolest lõhki minema, nagu prognoositakse, siis tuleb liiga agara lehmalüpsmise eest trahvi maksta ka mitmel Saaremaa piimatootjal.

Kõljala ja Valjala ühistu juht Tõnu Post ütles, et kui Kõljalas ühistu piirdub ilmselt kvoodi 100-protsendilise täitmisega, siis Valjala laudas läheb toodang praeguse prognoosi kohaselt lubatust suuremaks. “Piimatoodangu tõusuga lööme Valjalas selle kvoodi päris korralikult lõhki ja siis võib meid oodata selline saatus, et peab hoopis trahvi maksma,” lausus Post, kelle sõnul on trahv iga kvooti ületava piimakilo kohta 27 senti. Kui suureks trahv ja ületootmine täpselt kujunevad, pole Posti sõnul veel päris selge ja sõltub näiteks kas või sellest, kas õnnestub veel kvooti juurde saada või mitte.

Trahvi vältimiseks piimatoodangut kunstlikult alla suruda ja loomi vähem sööta Tõnu Post ei kavatse. “Kui me Valjalas peaksime niimoodi käituma, siis ei ole kogu senisel arendusel suurt mõtet, eesmärk on kõigele vaatamata saada toodanguga võimalikult hea tulemus,” kinnitas ta.

Pöide vallas tegutsev PÜ Ranna Agro juht Enn Kosletski ütles, et neilgi on toodang tõusuteel ja oht kvooti ületada täiesti olemas. Aastas 1200 tonni tootva ühistu ületoodang võib ulatuda kümnetesse tonnidesse, kuid päris täpsed arvud pole muidugi teada. “Elame päev korraga,” sõnas Kosletski.

Kärla valla piimatootmisettevõtte Saare Saba ja Sarved OÜ juht Meelis Sepp ütles, et piimatoodangu arvestatav tõus võib kvoodi ületamise kaasa tuua küll. “Praegu mul veel kvooti on ja eks ma pean suvel juurde küsima, aga mis sel viimasel aastal saab – siis võib juhtuda küll, et ma lähen isegi lõhki,” rääkis Sepp.

Seevastu Kärla PÜ juht Ülar Tänak lausus, et neil on piimakvooti piisavalt. “Kuna kvoot hakkab ära kaduma, siis kõik tootjad unustasid kvoodi ära ning keegi selles eriti ohtu ei näinud,” lausus Tänak, kes ise taipas õigel ajal tootmismahtu juurde küsida. “Ilma selleta oleks ka meil praegu probleem,” kinnitas ta.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder saatis Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinikule Dacian Ciolosele kirja ettepanekuga muuta kehtivat korda selliselt, et piimakvoodi viimasel kehtivusaastal (1. aprill 2014 – 31. märts 2015) kvootide ületamise eest tasu enam ei küsitaks. Seeder kirjutab, et ettevõtted on piimaturu avanemiseks valmistumisel teinud investeeringuid tootmisvõimekuse suurendamiseks ja viimasel kvoodiaastal pole kvootide ületamise eest tasu küsimine mõistlik. Seda enam, et maailmaturul valitseb pigem piimapuudus.

Eestis on piima tootmisel kvoote rakendatud 2004. aastast, mil Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks. Seni pole kvoodiga seatud piire ületatud ja jõutud on kvoodi ligi 94-protsendilise täitumuseni. Põllumajandusministeerium prognoosib, et käimasoleval kvoodiaastal (2013/2014) tõuseb see näitaja senise kasvutempo jätkumisel 99 protsendini ja viimasel kvoodiaastal (2014/2015) ületab kvooti ligi 5% võrra. Käimasoleval kvoodiaastal on Eestil õigus toota 692 926 tonni piima.

Liikmesriikidele tootmiskvootide kinnitamisega soovib Euroopa Liit piirata võimalikku ületootmist. Kui riigile eraldatud tootmiskvoot on ületatud, peavad individuaalsetest kvootidest enam tootnud ettevõtted maksma kvoodiületamise tasu.

2008. aastal otsustati, et Euroopa Liidus kaotatakse piimakvoodid 1. aprillist 2015.

Print Friendly, PDF & Email