Maakonda ainult üks gümnaasium (30)

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis leiab, et kõige mõistlikum on see, kui Saare maakonda jääb üks, riigigümnaasium, ja tugevad põhikoolid. Praegu on meie maakonnas neli gümnaasiumi, üks täiskasvanute gümnaasium ja ametikool.

Enne jõule, 19. detsembril osales Kalle Küttis Orissaare vallavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni koosolekul, kus oli kõne all kohaliku gümnaasiumi jätkusuutlikkus. Küttis rääkis koosolekul uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, mille järgi võtab haridus- ja teadusministeerium koolide gümnaasiumiosa enda hallata.

“Kui omavalitsus on nõus korrastama oma koolivõrku ja gümnaasiumiosast loobuma, tuleb riik neile appi sellega, et pakub finantseeringut allesjääva kooli korrastamiseks ning õppekeskkonna muutmiseks põhikooli jaoks sobivaks,” kõlas Küttise ettepanek.

Vallavanem Vello Runthali sõnul on vallavalitsus aga otsustanud, et gümnaasiumihariduse andmine Orissaares jätkub.
Ühe gümnaasiumi ja tugevate põhikoolide ideed on ministeerium tutvustanud ka Kuressaare linnavalitsusele ja linnapeale.

Kalle Küttis, vallavalitsuse otsus annab tunnistust sellest, et Orissaare valla inimeste jaoks on gümnaasiumi säilimine väga oluline. Mis on ministeeriumi edasised plaanid OG osas?

Kinnitan: kooli kohustuslikus korras kinni panema ei hakata, sest sellist poliitilist otsust keegi ei tee. Ja võib-olla polegi varsti enam vaja teha, sest kui vaadata õpilaste hulka, läheb see gümnaasiumiosa varsti iseenesest kinni. Kui vaadata nii, et nooremate klasside õpilastest pool läheb edaspidi gümnaasiumisse, on seda liiga vähe.

Kui kaua võiks gümnaasium Orissaares ja Leisis teie hinnangul veel jätkata?

Selline gümnaasium nagu Leisis, kus 10. klassi on jäänud vaid kolm õpilast, ei ole muidugi jätkusuutlik. Nii ju ei saa, et riik peab näiteks Kuressaare gümnaasiumi arvelt üleval Leisi ja Orissaare kooli gümnaasiumiosa.
Niikaua aga kui seadust ei suudeta muuta, need gümnaasiumid seal on. Riigil pole praegu hoobasid, et selliseid gümnaasiume kinni panna. Leisi vallavanema sõnul on vallal raha küll, et gümnaasiumi ülal pidada. Kui see on kohalike inimeste otsus ja seda millegi muu arvelt tehakse, siis miks mitte. Ma tean mandril mitut kooli, kus omavalitsus on pidanud juba aastaid maksma oma gümnaasiumi õpetajatele millegi muu arvelt palka juurde.

Orissaare volikogu komisjoni koosolekul rääkisite, et Saaremaale võiks jääda vaid üks gümnaasium – Kuressaares. Praegu tegutseb Kuressaares kaks gümnaasiumi: Saaremaa ühisgümnaasium ja Kuressaare gümnaasium. Mismoodi neist kahest üks tehtaks?

Riigi küsimus on see, kas Kuressaare linnavõim on nõus tegema sinna üht puhast akadeemilist gümnaasiumi, kus õpilaste arv on enam-vähem see, mis ta võiks olla. Praegu on kahe gümnaasiumi peale üle 300 õpilase. Sellise õpilaste arvuga on tüüpiline väike maakonnakeskuse gümnaasium mandril. Näiteks Võrusse tuleb kolmesaja õpilasega gümnaasium – seal jätkub õpilasi ühe puhta gümnaasiumi jaoks.

Aga las Kuressaare linnavõim otsustab, me ei forsseeri. Oleme Kuressaare linnavolikogule ja linnapeale seda mõtet tutvustanud ja nemad lubasid seda ettepanekut tõsiselt võtta.

Puhas gümnaasium nõuab teistsugust keskkonda ja teistsuguse loogikaga ruumilahendust, kui on olemasolevates koolimajades – neid oleks vaja natuke ümber ehitada. Uut maja kindlasti ehitama ei peaks, aga olemasolevaid kohandama küll. Mandril on meil praegu kõvasti tööd.

Praegu on meil, jah, kaks tublit gümnaasiumi Kuressaares. Midagi ei juhtu, kui see jääbki nii, tiksuvad veel kümme aastat. Aga kuna süsteem mujal muutub, ei ole ju nii, et saarlased kangesti tahavad ise oma koole ülal pidada, kui mandril maksab kogu selle asja kinni riik.

Mille poolest siis riigigümnaasium parem on kui praegused, põhikooli ja gümnaasiumiosaga koolid?

Nii kaua kui gümnaasium ei ole riigikool, maksab selle eest kohalik maksumaksja, kes mõne aja pärast küsib, miks peab tema selle eest maksma, kui mujal teeb seda riik.

Vägisi me muudatusi peale ei suru, aga põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelmisel kevadel tehtud paranduses on kirjas, et riik võtab üleminekuperioodi jooksul üle gümnaasiumide pidamise Eesti vabariigis. Kus tahetakse kiirelt üle minna, minnakse kiiremini, kus mitte… Kolmes maakonnas ongi meil vaid puhas riigigümnaasium, näiteks Viljandis, Haapsalus ja Jõgeval, kus riik maksab kõik kinni, ka majanduskulud. Valdade vahel pole mingit tasaarveldamist, et kes maksma peab – riik teeb seda.

Kui saarlased tuleksid ja vaataksid neid puhtaid gümnaasiume, mida riik rajanud on, siis see on absoluutselt teistsugune õppekeskkond, ettevalmistus ülikooliks, suurte valikutega, paljude suundadega. See on hoopis teine haridus. Lisaks sellele, et üht gümnaasiumi ja tugevaid põhikoole on odavam üleval pidada, saame korralikke valikuid tagada ainult siis, kui koolis on olemas kriitiline arv õpilasi.

Pärast kaheaastast usinat tööd võin kindlalt väita: umbes 250 õpilast on arv, mille puhul on juba võimalik õpetajale normaalset palka maksta. Kõik, mis on üle, on ainult boonus, kõik, mis jääb aga allapoole, annab ainult viletsama vorsti võileiva peal.

Olemasolevatesse gümnaasiumidesse napib õpilasi, kuidas on lood Saare maakonna põhikoolidega?

Ma praegu ei muretsekski nii väga keskkooli pärast, aga vaadates nooremate klasside õpilaste arve, on ka üsna tõsine põhikooliõpilaste puudujääk. See on probleem. Nüüd tuleb hoolega mõelda, millele keskenduda. Kas sellele, et hoida põhikooli tugevana, või pingutada gümnaasiumi jaoks ja mujalt järele anda, leida mujalt õpilasi gümnaasiumi tarvis. See on kohaliku poliitika küsimus. Minu ettepanek Orissaare vallale oli selline: kui nemad on nõus korrastama oma koolivõrku ja näiteks loobuma gümnaasiumiosast, siis riik tuleb appi sellega, et pakub neile finantseeringut allesjääva kooli korrastamiseks, õppekeskkonna korraldamiseks põhikooli keskkonnaks. Eitava vastuse peale me ei solvunud. Kui praegu on rahva nõudmine selline, siis pole midagi parata.

Olete öelnud, et probleemiks saab õpetajate koormuse vähenemine ning et põhikooliõpetaja peaks suutma õpetada mitut ainet – siis saab ta täiskoormuse.

Kui õpetaja õpetab koolis vaid üht ainet, on tal väga vähe rakendust. Õpetajahariduse eeldus on magistrikraad, aga kõrvalainete õpetamiseks tal neis erialast kõrgharidust vaja ei ole. Olles ise töötanud kooliõpetajana, väidan, et matemaatikaõpetaja suudab põhikoolis anda füüsikat ja keemiat, keemiaõpetaja bioloogiat. Soomes-Rootsis pole eraldi keemiat ja füüsikat, loodusteadusi õpetatakse üheskoos. Meil on selles osas veel tükk maad minna.

See, kui matemaatikaõpetaja annab ka kehalist kasvatust ja käsitööd, on normaalne. Ma ise olin väikese maakooli direktor ja andsin seal kahtkümmend kursust alates füüsikast. Ainuke asi on see, et ülikoolidest tuleb lisaks tuua täienduskoolitusi, et õpetaja saaks olemasolevale kõrgharidusele mõnes teises aines teadmistebloki juurde.

Print Friendly, PDF & Email