Alaealisi õigusrikkujaid oli varasemast palju vähem

Saare maakonna alaealiste komisjon käsitles mullu 15 õigusrikkumist, mida on ligi kolm korda vähem kui ülemöödunud aastal.

Lõppenud aastal arutas komisjon alaealiste õigusrikkumiste asju – arvestusega, et üks taotlus on ühe asja arutamise alus – 15 korral seitsmel komisjoni istungil.

“Võrreldes varasemate aastatega oli nii istungeid kui ka meile esitatud juhtumeid vähem,” tõdes alaealiste komisjoni sekretär, Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Meelis Kaubi. Tema sõnul on noori õigusrikkujaid vähem ka politsei kinnitusel.

“Eks komisjon töötagi eesmärgiga, et lõpuks ei oleks enam ühtegi alaealist õigusrikkujat,” ütles Kaubi. 2010. aastal oli õigusrikkumisi 56, 2011. aastal 35 ja 2012. a 43.

Läinud aastal komisjoni arutada olnud 15 õigusrikkumisest viis panid toime tüdrukud, kümme poisid.

Kaubi andmeil moodustas 14–18-aastaste noorte õigusrikkumiste arv komisjonile edastatud rikkumiste koguarvust ligi 73%. Ülejäänud rikkumised panid toime alla 14-aastased.

Mullune korduvate õigusrikkumiste arv moodustas kõigi õigusrikkumiste arvust ca 13%.

“See näitaja on võrreldes varasemate aastatega ligi kaks korda väiksem, nii nagu on kaks korda väiksem alaealiste komisjoni suunatud õigusrikkumiste koguarv,” ütles Kaubi.

Kaubi sõnul saab komisjoni suunatud õigusrikkumiste arvu vähenemist põhjendada ka sellega, et politsei võib väärtegude puhul kasutada teisigi mõjutusvahendeid kui alaealiste komisjoni suunamine.

“Samas võib tõdeda ka seda, et ühiskond – sealhulgas alaealised ise – on muutunud teadlikumaks,” rääkis Kaubi. “Sellest omakorda võib järeldada, et õigusrikkumisi esineb vähem või siis on teatud rikkumisi – tubakatoodete kasutamist, alkoholitarvitamist – keeruline fikseerida.”

Kaubi andmeil olid läinudaastased õigusrikkumised sarnased varasemate, 2010.–2012. aastal tehtud tegudega: sissemurdmisega vargusi läks kirja neli, peksmisi kolm. Väärtegudena fikseeriti alkoholitarvitamine, pisivargused ja koolikohustuse mittetäitmine.

Mõjutusvahendina määras komisjon alaealistele kõige sagedamini üldkasuliku töö. “Alaealine õigusrikkuja peab tegema teatud arvu töötunde koos omavalitsuse sotsiaalametniku määratud juhendajaga,” selgitas Kaubi.

Tehti ka hoiatusi, eksinuid suunati psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühhiaatri juurde. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli ei saatnud komisjon mullu kedagi.

Print Friendly, PDF & Email