Saaremaa piimaühistu ja E-Piim plaanivad ühiselt uut piimatööstust (7)

Saaremaa piimaühistu ja E-Piim plaanivad ühiselt uut piimatööstust

MIHKEL JÜRISSON: “Meile on oluline, et 80 protsenti ühistu liikmetest, kes on väiketootjad, saaksid oma piimast kergesti lahti.” Foto: Sander Ilvest / Irina Mägi / montaaž

E-Piim ja Saaremaa piimaühistu kavatsevad asutada ühisettevõtte, et rajada Kesk-Eestisse uus, ühistulistel alustel tegutsev nüüdisaegne ekspordile suunatud piimatööstus.

Saaremaa piimaühistu juhatuse liige Mihkel Jürisson ütles, et praegu pole Eesti piimatööstustel jõudu töödelda kogu Eestis toodetavat piima, millest umbes neljandik müüakse Leetu. Samas näeb Eesti piimastrateegia ette 2020. aastaks piimatoodangu kasvu kolmandiku võrra, mistõttu on uue tööstuse järele kindlalt vajadus olemas.

Saaremaa tööstus jääks Jürissoni sõnul regionaalseks tootmisüksuseks. “Meile on oluline, et 80 protsenti ühistu liikmetest, kes on väiketootjad, saaksid oma piimast kergesti lahti,” lausus ta.

Saaremaalt võib piim minna mandrile aga juhul, kui seda toodetakse rohkem, kui tööstus jõuab vastu võtta, või kui tööstuses tekivad mingid rikked näiteks elektrikatkestuse või kas või tarkvara probleemide tõttu.

Saaremaa piimaühistu ja piimandusühistu E-Piim möödunud aasta lõpus välja antud ühises deklaratsioonis märgitakse, et uue piimatööstuse turustusriskide maandamiseks võidakse
ühisettevõtte vähemusosanikuks ajutiselt kaasata mõni rahvusvaheline piimaturustusorganisatsioon.

Ühisettevõtte osanikeks on oodatud ka teised Eestis tegutsevad piimaühistud. Jürissoni sõnul ei välista nad koostööd ka erakapitalil põhinevate tööstustega, kuid ainult ühistuline organisatsioon aitab kindlustada ka väikepiimatootjatele osaluse ühisvaras. Väiketootjate piima varutakse edasi tingimusteta ning tagatakse nende võrdne kohtlemine ja hääleõigus ühistu asjade üle otsustamisel.

Konkurentsivõimelise tööstuse rajamiseks kasutatakse tööstuse projekteerimisel ning moodsaima tehnoloogia ja seadmete hankimisel DGRV (Saksamaa ühistute liit) spetsialistide abi. Tööstuse ehitamiseks kasutatakse pangalaenu kõrval ühistulise töötleva tööstuse investeeringute meetme toetust.

Eesti suurima piimatootjate ühenduse Epiko juhatuse liige Üllas Hunt on aga veendunud, et uue piimatööstuse rajamine ühistulistel alustel ei ole õige. Uus tööstus peab olema suuremahuline. “Tööstust on mõistlik teha ainult väga suure osa piimatootjate kaasamisel, mida E-Piim ja Saaremaa piimaühistu ei taga,” sõnas Hunt. “Piimatööstuse maht on efektiivsuse ja kõrgema piimahinna võti.”

Üllas Hunt märkis, et ühisettevõtte tegemisele tuleb kaasata ka eraettevõtteid, kes pealegi on suutnud, võrreldes Saaremaa piimatööstuse ja E-Piimaga, maksta tootjatele piima eest palju paremat hinda, kui need ühistulised ettevõtted oma liikmetele. “Mispärast me ignoreerime siis olemasolevaid eraettevõtteid koos nende kompetentsiga, õppinud töötajate, brändide ja turuosaga,” osutas Hunt.

Üllas Hunt pakkus, et uus ühisettevõte võiks vabalt olla hoopiski osaühing, kus enamusosalus jääks piimatootjate kätte. “Tänapäeval peame me valima sellised ettevõtlusvormid, mis annavad meile kõige kiiremini tulemuse. Võrreldes erakapitali ja ühistulist tegevust näeme, et sellised ühisettevõtted, kus on selgelt olemas erahuvid, toimivad paremini,” märkis Hunt, viidates konkreetselt AS-i Maag majandusnäitajatele.

Epiko juhatuse liige ütles, et kuigi uue MAK-i suurinvesteeringu rahastamise tingimused on disainitud praegu ühistulisele omandivormile, tuleb uue tööstuse tootmismahu suurendamiseks näidata üles paindlikkust ja muuta meetme tingimused laiapõhjalisemaks. “Eesmärk ei peaks olema teha ühistut, vaid viia piimandusstrateegia ellu nii, et tootjad oleksid motiveeritud,” lausus Hunt. “Aga selline motiveeritus ei tule läbi ühistu.”

Print Friendly, PDF & Email