Üks meie seast: Elamuste aasta

Mul on üks sõber, kellega kohtun kord aastas, sest sagedamini ta Eestisse ei satu. Eduka noore firmajuhina otsustas ta, et on lennanud siiski liiga madalalt. Tegi läbi kohutavad katsed, pääseski maailma ühte tippülikooli ja kolis teisele poole Atlandit.

Olen imetlenud tema sihikindlust. Jõudu võtta ette asju, mille puhul on teada, et lihtsalt need kätte ei tule.

“On inimesi, kes ei mõista mind üldse,” tunnistas ta, kui ükskord kokku saime. “Nad küsivad: “Aga miks sa rabeled? Sa oled ju niigi edukas, võiksid oma eluga rahul olla.” Mida ma oskan neile öelda? Et ma tean, et olen enamaks suuteline ja püüdlen selle poole – iseenda pärast.” Olen täiesti kindel, et tema tulevik on helge, sest selles inimeses on tuld ja uudishimu.

Iga kord, kui kohtun mõne säärase inimesega – või ka siis, kui loen ajalehest-ajakirjast mõne aruka ja sihikindla inimese mõtteid –, mõtlen hetkeks, milline on mu enda elu. Kas on midagi, mida saaksin teha paremini? Midagi, mida olen edasi lükanud? Iga kord leian midagi, mille puhul vastata jaatavalt.

Mistõttu otsustasingi aasta tagasi, detsembri viimasel päeval, et 2013. aastal olen julgem. Et pingutan rohkem, kogemaks midagi uut. Ainult et püüan neid kogemusi leida ilma, et teeksin oma elus suuri kannapöördeid. Huvitav, kas õnnestub?

Hoidsin silma peal mitmel vautšeriportaalil – äkki pakutakse seal midagi põnevat? Palusin endale sünnipäevaks kinkida elamusi, mitte asju. Vaatasin toidupoes pikemalt ringi – mida on neil riiulitel sellist, mida eales pole maitsnud?

Nii juhtuski, et möödunud aastal oli mulle varuks uusi maitseid: näiteks cherimoya, merikurk ja konnajalad. Oli uusi tegevusi: näiteks aerusurf, märgilaskmine lasketiirus ja rehepeks. Eriti uhke olen selle üle, et laskusin Türisalu pangalt köiega alla, kuigi kardan kõrgust. Aga tore oli ka elus esimest korda piparkoogimaja meisterdada ja laukas ujuda – teha lihtsaid asju, mida pole varem miskipärast jõudnud. Paljusid neist sai teha kellegagi koos: mis tähendas, et sain kaasa kutsuda oma kalleid inimesi ja nendega aega veeta.

Pea iga kord, kui olin midagi taolist ette võtnud, tundsin end rõõmsamana. Ning järgmistel päevadel tajusin selgelt, et mul oli rohkem energiat. Nii et nädal aega tagasi, kui televiisorist tuli taas “Tujurikkuja” ja president võttis aasta kokku, tegin ka oma peas kokkuvõtte ja leidsin, et mul oli tõeliselt tore aasta: üldse mitte ülearu kulukas, aga kindlasti rikastav. Aasta lõpuks kogunes mu märkmikku loetelu 54 uuest ettevõtmisest!

Üllatunult mõtlesin, millest mul varem puudu jäi? Julgusest? Võib-olla mõnel juhul. Aga pigem lihtsalt viitsimisest. Tean omast käest, et tihtilugu on kange kiusatus kodus molutada, aga ausalt, vahel tasub end siiski tagant sundida, et kogeda midagi uut. Sina ise võid olla inimene, kelle teod ja mõtted sind inspireerivad. Nii et tänavuseks aastaks soovingi sulle eeskätt häid mõtteid ja rõõmsaid avastusi! Maailmal on hirmus palju pakkuda.

Print Friendly, PDF & Email