Turismitalu peretütar Agnes Heinla hakkas õunaemandaks

Turismitalu peretütar Agnes Heinla hakkas õunaemandaks

EMA, TÜTAR JA ÕUNAPUU: Noore ettevõtja Agnes Heinla hoolt vajavad nii tütar Piia kui ka sel aastal istutatud õunapuu. Foto: Sander Ivlest

Möödunud aastal osaühingu Saare Ubin loonud Kipi-Koovi matkakeskuse peretütar Agnes Heinla ehitab noortaluniku toetuse abil väiketööstust, kus hakkavad valmima õunamahl ja õunamoosid ning kuivatatud õunad ja teesegud.

“Tegelikult oleme juba praegu puuviljaprogrammi raames väikestviisi oma toodangut lasteaedadele ja koolidele müünud ja väga hästi on läinud,” ütles OÜ Saare Ubin juhatuse liige Agnes Heinla. Noore ettevõtte toodangut on pakkunud ka Saarte Sahver ja kaubakeskused Pirital ja Viimsis.

Siiski toonitab Agnes Heinla, et ettevõtte esimene tegevusaasta on olnud suuresti teadmiste omandamine nii koolitarkuse kui ka praktilise tegevuse kaudu. “See on olnud katsetamine ja kompamine,” lausub Heinla.

Esimesed Saare Ubina tooted valmisid tegelikult juba kaks aastat tagasi turismitalu pidava OÜ Kipi-Koovi egiidi all, sellest ajast pärineb ka esimene tagasiside tarbijalt, mille noor ettevõtja tänuga vastu võttis. “Millegi tootmisega ei saa alustada nõnda, et sa turust mitte midagi ei tea,” kõlab Agnes Heinla oma kogemusel põhinev tarkusetera. Selgeks on saanud, et kauplustele tuleb anda moosi väikestes purkides ja et Saaremaal ei ole tavalisel õunamoosil suurt minekut, mistõttu on mõistlik kombineerida õuna teiste puuviljade ja marjadega ning luua midagi ainuomast. Mahla tootmisega ei ole aga seni nõudlusele järele jõutud. “Inimesed armastavad puhta maitsega, lisaaineteta mahlu,” nendib noor ettevõtja.

Väga kasulikku tagasisidet tootearenduse tarvis on tulnud lasteaedadelt. “Lapsed on väga head kriitikud,” möönab ettevõtja. Näiteks tahavad lapsed, et moos oleks magusam ja ilma õunatükkideta. “Kui midagi ei sobi, teeme ringi, reguleerime magusust või teeme moosi püreeks,” räägib Agnes Heinla.

Praegu on Saare Ubinal ligemale 300 õunapuud, millest osa on ligi 10 aastat vanad, kuid enamik on sel aastal maha pandud istikud. Samuti kasvab paarkümmend kultuurpihlakat ja astelpajupõõsaid, mille vilju moosikeetmisel kasutatakse. “Oleme targemaks saanud ka selles osas, milliseid sorte kasutada,” ütleb Agnes Heinla, kelle sõnul annavad erinevad sordid moosile erineva konsistentsi ja maitse. “Õunasortide valikul oleme arvestanud, et oleks moosiõuna, magusat mahlaõuna ja et talveks oleks korralikku lauaõuna,” selgitab ta.

Sel kuul määratud noortaluniku toetusega laiendab Saare Ubin õunaaeda ja ehitab laoruumid, õunte külmhoidla ja oma köögi. Seni valmisid moosid ja mahlad Kipi-Koovi matkakeskuse restorani köögis. Toetuse abil suureneb edaspidi ettevõtte tootmismaht ja sortiment. Plaanis on hakata õunu kuivatama ja teha teesegusid.

Lisaks on kavas mesilasi pidama hakata. Et Agnese isa Allan Alev üksvahe mesilasi juba pidas, siis on vajalik inventar kõik olemas. Liiatigi on Kipi külas kõik võimalused mahemee tootmiseks. “Mahemee tootmiseks peab ümberringi olema 5 km intensiivpõllumajanduseta maad ja siin see nii on,” selgitab Agnes Heinla.

Saare Ubina loomise idee taga on tegelikult Agnese ema Esta Alev, kes juhib Kipi-Koovi matkakeskust. “Idee sündis sellest, et midagi peab põllumajandusmaaga tegema ja ka matkakeskuse kokkadele oli aastaringselt tööd vaja,” räägib Agnes Heinla.

Et Tartu ülikoolis bioloogias magistrikraadi omandanud Agnesel oli kange soov Saaremaale elama jääda, kuid õpitud erialal tööd nappis, oli ema algatus lahenduseks ka tütre probleemile. Agnes ise võttis väljakutse vastu ja asus Eesti maaülikoolis õppima põllumajandusettevõtete majandamise eriala.

“Saaremaa turism on ju nii ajutine nähtus, aga õunakasvatus pakub just tegevust pärast turismihooaja lõppu,” lausus Agnes Heinla, kelle sõnul julgustas puuviljakasvastusele panustama seegi, et isa Allan on kõrgharidusega puuviljandusagronoom.

Print Friendly, PDF & Email