SEGADUS KUDJAPEL: Aedlinnas ei taha keegi veetorusid endale (12)

SEGADUS KUDJAPEL

MALLE TIITSON: Kõige suurem süü lasub vallavalitsusel, kes lasi kunagi sellise asja ilma igasuguste lubadeta ehitada.

Kuressaare linna piiril Kudjape alevikus asuv Mündi tänav peaks olema hea elukoht. Ikkagi moodne aedlinn. Paraku on valesti ehitatud ning lagunev vee- ja kanalisatsioonitorustik põhjustanud elanikele aastaid vaidlusi, muresid ja kulusid. Nüüd ähvardab elanikke üleüldse veeta jäämine.

“Ma lähen lõpuni välja, peaasi et me õiguse saame!” põrutab Mündi tänava 12 elanik Malle Tiitson, ise parema käega südant masseerides. Arstid ei lubanud tal ärrituda, kuid seitse aastat kestnud ristisõda paneb proua ka krõbedamaid sõnu kasutama.

Kujutage ette tänavat, kus kulgeb pea 800-meetrine veetorustik. See peab varustama üle 10 maja. Vesi voolab torus, mille läbimõõt on 2 sentimeetrit. “Joogikõrs sisuliselt,” ütleb Saarte Häälele üks veemajanduse spetsialist.

Kanalisatsioon on ehitatud nii, et kogu WC-potti minev värk hakkab veidi aja pärast tagasi pressima. Kõik torud on paigaldatud nii maapinna lähedale, et külmuvad kohe, kui natukenegi pakast tuleb. Kõige tipuks ei asu torustik üleüldse seal, kus see olema peaks ning on ehitatud ilma projekti ja ehitusloata. Mündi tänavale endale kinnistu ostnud inimesed ei teadnud ostuhetkel sellest midagi.

“Seal on kõik tehtud nii valesti, kui üleüldse annab teha ehk siis mitte midagi pole õigesti tehtud,” ohkab Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm.

Mündi tänava õnnetu lugu sai alguse õndsal buumiajal, mil Kuressaare linna ümbrusse kerkis maju kui seeni pärast vihma. 21. sajandi esimestel aastatel hakkas arendaja Jüri Riks n-ö Lilleküla asumi servale Mündi tänavat rajama. Aluseks oli 2003. aastal koostatud detailplaneeringu vee- ja kanalisatsioonivõrkude joonised. Ent puudus ehitusprojekt ja ka ehitusluba. Nii väidab Kaarma vallavanem Andres Tinno.

Arendaja Jüri Riks ütleb juristi vahendusel, et kahele krundile oli tal ehitusluba olemas. Seega ei saa väita, et seda üldse polnud. “Jüri Riksi omal ajal rajatud veetorustik on projektina kooskõlastatud, ehitatud ja paigaldatud tolleaegse vallavalitsuse ehitusosakonna valvsa järelevalve all,” väidab Riksi esindaja Ott Lammertson.

Kuigi vallavalitsus väidab, et Jüri Riksil puudusid kõikvõimalikud load, andis vallavalitsus ometi kogu kupatusele 2005. aastal kasutusloa ja torustikud kanti registrisse, seega olid need seadustatud.

Kuid kuidas sai vallavalitsus anda kasutusloa ehitisele, millel polnud valla väite kohaselt ehitusluba? Kuidas oli võimalik, et vähem kui 500 meetri kaugusel Kaarma vallamajast rajati terve tänav ning keegi ei pannud tähele, et selliseks tegevuseks pole antud ühtegi luba? Sellele ei taha või ei oska keegi vastust anda.

Kaarma vallavanem Andres Tinno ütleb Saarte Häälele, et tema ei saa vastata küsimustele, mis puudutavad tolleaegseid asjaajamisi. Vallavanem oli tollal Ülo Vevers ja valla ehitusasjadega tegeles tänaseks vallamajast töölt lahkunud Peeter Arikas. Tinno sõnul tuleb nende meeste käest küsida, miks tollal tehti nii ja miks naa.

Saarte Hääle pärimise peale ütleb Peeter Arikas, et ta ei mäleta nii vanu asju.

Nagu arenduste puhul ikka, läksid arendaja ja vallavalitsuse esindaja koos notari juurde eesmärgiga anda teedealused kinnistud ja kommunikatsioonid tasuta üle vallale, kes hoolitseb teede eest ning annab vee- ja elektrisüsteemid omakorda üle asjaomastele teenustepakkujatele.

Selleks ajaks oli küll selgunud, et torustike asukoht on meetriga nihkesse läinud ning vallavalitsus palus arendajal uued joonised tellida. Need ta sai ning notari juures tehti tehing.

Arendaja Jüri Riks kasutab vallavalitsusega suheldes nihkunud torustike kohta sellist huvitavat väljendit nagu “ei asu looduses faktiliselt algselt ette nähtud kohas”.

Kuidas said veetorustikud nihkuda, seda arendaja esindaja Saarte Häälele ei ütle. Samamoodi jätab ta vastamata küsimustele, kes oli objektil ehitaja ja kes tegi omanikujärelevalvet, kui üldse tegi.

Ootamatu kaasavara

Mündi tänavale hakkas ajapikku tekkima elu ja sealsetele elanikele jõudis üsna kähku kohale, et veevärgiga on asjad väga valesti.

Esimese järelepärimise Kaarma vallavalitsusele saatsid Mündi tänava elanikud juba 2007. aastal. Sellele kirjale vastas tollane vallavanem Ülo Vevers üsna kõrgilt, et Kaarma vallavalitsus pole torustikke ehitanud. “Teie olete ostnud oma elamukrundi eraisikult peale trasside rajamist, seega oleks pidanud müüja teid teavitama olemasolevate trasside asukohast ja neist tulenevatest kitsendustest,” seisab Veversi vastuses.

Malle Tiitson näitab notari juures sõlmitud ostutehingut ja vannub, et nemad ei teadnud sellest midagi, et torustikud nende maade peal jooksevad ja seega neile kuuluvad.

Asja teeb keerulisemaks ka see, et 2007. aastal alustas Kuressaare Veevärk teenuse osutamist. Seda ilma et torustikud oleks veel nende kasutusse antud. Aivar Sõrm tunnistab tagantjärele, et see oli viga. Teenust hakati osutama heas usus, et kõik on korrektselt ehitatud, vallale üle antud ja vee-ettevõtjale üleandmine on vaid vormistamise küsimus. Selgus, et torustikud on ehitatud, aga selliselt, et nende vastuvõtmine oleks ilmselge enesetapp.

Sõrm loetleb vigu: torustikud ei paikne tee osas, vaid kinnistutel, materjal ja läbimõõdud ei vasta nõuetele, vooderdus ja täide ei vasta nõuetele, osa sajuveekaeve on puudu, osa kaeve maa all, osa kaeve katendita. Sõrm tunnistab Saarte Häälele, et torustikud on sisuliselt keskkonnaohtlikud.

Kuid kellele need torustikud siis ikkagi kuuluvad ja kes peaks need korda tegema? Selles küsimuses need kõige suuremad erimeelsused ilmnevadki ning seetõttu on Mündi tänava “vesi ja kusi” justkui eikellegi oma.

Kelle oma?

Mündi tänava elanikele antakse siiski lootust, et asjad saavad korda. Kuid seda ei juhtu. 2010. aastal hakatakse taas aru pärima, mis nüüd saab? Olukord läheb aina hullemaks.

Vallavalitsus ütleb elanikele sama, mida Vevers 10 aastat tagasi, ja nendib, et neil pole asjaga mingit pistmist, kuna torud ei asu vallale üle antud teeala sees. Siiski nõuab vallavalitsus Riksilt torude paigaldamist õigesse kohta ja üllatuslikult on arendaja sellega ka nõus.

2010. aasta septembris annab Jüri Riks vallavalitsusele lubaduse korraldada kohe Mündi tänava vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine teealale. Ta lubab kõik korda teha ühe aasta jooksul. “Kuni vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseni kohustun mina nimetatud trasside omanikuna ekspluateeritavuse ning vajadusel hoolduse,” seisab Riksi lubaduses, mille valla poolt on vastu võtnud abivallavanem Urmas Sepp.

Möödub aasta ja Mündi tänaval ei ole koppa veel maasse löödud. Vallavalitsus pöördub arendaja poole ja tuletab tollele lubadust meelde. Lubab sealjuures veel kiirendatud asjaajamist, kui arendaja töö ainult käsile võtaks.
Mündi tänava elanikud vihastavad seeaeg valla peale ja teatavad, et kui vallavalitsus andis ehitusloata soperdisele kasutusloa, peab vald ka vastutama. Omamoodi irooniana teatab vallavalitsus Mündi tänava elanikele, et tänav ei saa mustkatet ja valgustust enne, kui toruprobleem pole lahendatud.

Pool aastat pärast Jüri Riksi lubatud tähtaja möödumist ütleb mees oma lubadustest lahti ja veetoru lõhkemisele sarnaneva pauguga lendavad Mündi tänava inimeste ootused lõplikult vastu taevast.

“Loen lubaduse tühiseks, kuna allkiri on antud eksimusest ja seal antud lubadus ei vasta minu tegelikule tahtele,” edastab Riks vallavalitsusele sõnumi. “Lubadust ma täitma ei asu, kuna tühist lepingut ma täitma ei pea.”

Teeme tagantjärele

Jüri Riksi kinnitusel ei pane see, et torud ei asu algselt planeeritud kohal, talle mitte mingit kohustust. Tema andis teepeenra osas (kruntide alal – R. V.) asuvad torud üle. Seega on need tee koosseisus. Seda enam, et nüüd teenib torudega raha Kuressaare Veevärk. Riks keeldub ka maksmast arveid, mida vallavalitsus, kes on need omakorda saanud veevärgilt, on talle esitanud ummistuste likvideerimise eest.

Riksi sõnul võiks asja hoopis nii korda ajada: Kuressaare Veevärk võtab torud ametlikult endale, maaomanikud sõlmivad veevärgiga kasutusõiguse lepingud ning kuna torud asuvad eramaal, siis on omanikel õigus nõuda veevärgilt tasu nende talumise eest. Ja asi oleks lahendatud.

Kaarma vallavalitsus ja Kuressaare Veevärk ei taha sellisest lahendusest kuuldagi ja palkavad end esindama advokaat Andres Tamme. Advokaat üritab Riksi põrmustada loogikaga: Riks ei saa samaaegselt väita, et andis torud üle ja et need asuvad eramaadel. Kui need asuvad eramaadel, siis Riks ju ei saanud neid üle anda.

Riks vastab kirjale, et on nõus läbi rääkima, tegema hädapäraseid kulutusi ja tuleb samas välja huvitava ettepanekuga. Nimelt soovitab ta vallal vajadusel vormistada tagantjärele ehitusload töödele, mis on tehtud. “Kuigi praktikas ehitusluba tagantjärele ei vormistata, kui kasutusluba on väljastatud,” tõdeb Riks ettepanekut tehes.

Saarte Hääle küsimuse peale, miks Riks soovitas vallale ebaseaduslikku tehingut (ehitusload tagantjärele – toim), vaidleb jurist Ott Lammertson alguses vastu. Hiljem tunnistab, et leidis vana kirjavahetuse üles, kuid lubade vormistamise soovitus oli tema sõnul tehtud eelkõige valla ja vee-ettevõtja (kui torustike omanike) huvides.

Lisaks soovitab Riks tolles kirjas, et kui maaomanikud tõesti tahavad torustike oma maa peal talumise eest tasu, saaks Kuressaare Veevärk selle kulu vee hinna tõstmisega kätte.

Vallavalitsus ütleb Riksile seepeale, et too tunnistab oma kirjaga, et on torustike omanik. Riks vastab, et tema ei ole seda mitte. See on klassikaline Tatika ja Vesipruuli surnud koera üle aia loopimise juhtum. Mündi tänava inimeste probleeme see siiski ei lahenda.

Veevärk lahkub mängust

Riksi esindaja Ott Lammertson ütleb, et torudest teenib tulu Kuressaare Veevärk. Seega peaksid nemad hoolitsema selle eest, et inimesed saaksid normaalset teenust.

Veevärgi teenuse jätkumist ootab ka Kaarma vallavalitsus. Nimelt on vallavalitsus tellinud advokaadibüroolt Alterna analüüsi, mille kohaselt peaks Kuressaare Veevärk tagama teenuse kuni lahenduse leidmiseni.

Kui Saarte Hääl küsib seda analüüsi vallalt tutvumiseks, vastab vallasekretär Andrus Lulla üllatuslikult, et see paber on avalikkuse eest salastatud ehk vaid asutusesiseseks kasutamiseks. Seda seadusesätte alusel, mille kohaselt võib selle avaldamine mõjutada vallavalitsuse või vallaelanike huve või õigusi võimalikes tulevastes kohtuvaidlustes.

Arendaja ja valla seisukohaga pole jällegi nõus Kuressaare Veevärk, kes on teinud avalduse, et lõpetab teenuse pakkumise 1.01.2014. Vee-ettevõtja on teinud vallale ka ettepaneku Mündi tänava vee- ja kanalisatsioonitorustike kasutusloa tühistamiseks. Seda käiku on kaalumas ka vallavanem Tinno.

Oma käigu on teinud ka Malle Tiitson. Nimelt on tema maa peale aastaid tagasi tekkinud üks kanalisatsioonikaev. “Tulin koju, traktor oli õues ja kaevas,” meenutab Tiitson. Selle kaevu oli lasknud tema maa peale kaevata kõrvalasuva piirkonna arendaja. Ja sinna see kaev jäi. Polnud jaksu vaielda. Nüüd on Malle Tiitson esitanud vallavalitsusele ja veevärgile ultimaatumi: “Minu kinnistule on omavoliliselt rajatud Kannikese 5 vee- ja kanalisatsiooni liitumiskaev. Teatan, et kui 31.12 pole Mündi tänava probleem lahendatud, sulgen ma kaevu ega võimalda juurdepääsu.” Ehk siis Tiitson lubab kõrvalasuva arenduse panna veel hullemasse seisu, kui nad ise on.

Kas lootus paistab?

Malle Tiitson ütleb, et tema näeb ikkagi kõige suuremat süüd vallavalitsusel, kes lasi kunagi sellise asja ilma igasuguste lubadeta ehitada. Tiitsonit ei huvita, kes nende veevärgi korda teeb, tänavad asfalteerib ja valgustuse toob. Majaomanikud need igatahes ei ole.

Kaarma vallavanem Andres Tinno võtab teema kokku tõdemusega, et tegemist on tüüpilise buumiaja juhtumiga. “Ülepeakaela asjaajamine nii arendaja, ehitaja, valla kui ka kinnistute ostjate poolt. Kõik soovisid kiiresti tulemust – kes arendada, kes ehitada ja majja kolida, et kraanist vett lasta,” nendib Tinno.

Tema vallavanemana ei pea õigeks maksta kinni arendaja Jüri Riksi kohustusi elamukruntide ostjate ees ning ta kaalub oma sõnul mittenõuetekohaselt rajatud torustikele väljastatud kasutusloa tühistamist. Ta lisab, et nüüdseks on vallavalitsus siiski tellinud korrektse ehitusprojekti torustike ümbertõstmiseks ja on valmis ehitusluba väljastama. Kui vaid Riks telliks ja rahastaks ehitust.

Jüri Riks ja tema jurist on jätkuvalt seisukohal, et Riks ei ole torustike omanik alates 2006. aastast.

“Vaatamata sellele soovib Jüri Riks lahendada tema jaoks pingeid ja erimeelsusi tekitava probleemi Kaarma valla ja Mündi tänava elanikega,” edastab Lammertson Riksi sõnumi ja ütleb, et 3. detsembri koosolekul on arendaja esindaja kohal.

Print Friendly, PDF & Email