Miniteaduspäevadele kõik soovijad ei mahtunud

Miniteaduspäevadele kõik soovijad ei mahtunud

PÕNEV TEEMA: Indrek Peili (pildil vasakul) korraldatavatel miniteaduspäevadel osalenud Hanna Tuusi (paremal) jaoks oli euroopa naaritsa taasasustamine põnev teema. Gümnasisti juhendas bioloogiaõpetaja Inge Vahter (keskel). Foto: Irina Mägi

Eile alanud Saaremaa miniteaduspäevade populaarsusest annab tunnistust see, et osalevaid koole on varasemast rohkem ja osa soovijaid pidi seekord lausa ukse taha jääma.

“Me ei tunne oma piire enne, kui hakkame nende poole püüdlema,” ütles Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro pea saalitäiele noorteadlastele juba seitsmendaid miniteaduspäevi avades. “Teie olete need, kes oma piiride poole püüdlevad. Ma soovin, et te jätkaksite piiride nihutamist ning leiaksite uusi mõtteid ja ideid.”

Osaleb 13 kooli

Konverentsi korraldaja, SÜG-i füüsikaõpetaja Indrek Peili sõnul on tänavu osalejaid varasemast rohkem – kolmteist kooli üle Eesti. “Viis kooli jäid välja – lihtsalt ei mahtunud,” tõdes Peil. “Luges põhimõte “kes ees, see mees”.”
Peili hinnangul noortel uudishimu ja huvi teaduse vastu jätkub. “Muidugi on neid väiksem ring, kui näiteks koorilauljaid,” tõdes ta. “Samas on paljud õpilased aktiivsed ise põnevaid uurimisteemasid välja pakkuma.”

Üks SÜG-i enda õpilastest, kes konverentsil ettekandega üles astus, oli euroopa naaritsa Saaremaale taasasustamisega seonduvat uurinud Hanna Tuus 11.c klassist. “Minu põhieesmärk oli teada saada, kas saarlased on valmis selleks, et see liik meile taasasustatakse,” rääkis gümnasist. “Tulemused olid positiivsed – sellega ollakse nõus.” Hanna sõnul läks esimene katse siiski nurja – kõik taasasustatud loomad said ilmselt hukka. “Kahjuks ei ole selle projektiga praegu jätkatud,” tõdes Hanna. “Mitte tagasilöökide pärast, vaid seetõttu, et praegu pole Saaremaal inimest, kes oleks valmis selle projektiga päevast päeva tegelema.”

Hanna tunnistas, et huvi euroopa naaritsaga seonduva uurimiseks tekkis tal tänu ka Saarte Häälele, kus taasasustamise teemat kajastati.

Kui tõenäoliseks peab Hanna seda, et euroopa naarits on Eestis (ja Saaremaal) kunagi taas elujõuline liik?

“Kui on inimesi, kes sellega püsivalt tegelevad, pole selles midagi võimatut – Hiiumaal ju saadi sellega hakkama,” vastas gümnasist. “Naarits oli kunagi osa meie loodusest, tema jaoks on Eestis sobivad tingimused.”

Esimeste seas oma ettekandega publiku ette astunud Hanna tunnistas, et rambipalavikku tal ei olnud. “Mul on esinemiskogemus olemas,” lausus ta. “Olen sama tööd juba mitu korda esitanud, ka rahvusvahelisel keskkonnaalaste projektide olümpiaadil INEPO, mis toimus Istanbulis.” INEPO-lt tõi Hanna Eestile žürii auhinna.

Üks konverentsi magneteid oli Tartu ülikooli dotsendi Mart Noorma loeng tudengisatelliidist EstCube-1.

Tahmast ja nõukaajast

Seekordsete miniteaduspäevade ettekandeis oli juttu tahmast kui õhukvaliteedi näitajast, lapsepõlvest nõukogude ajal, noorte kirjanduseelistustest, feminismist, kasetohu kasutamisest, punahirvedest ja metskitsedest Saaremaal, suplusvee puhtusest, haha arvukusest Vaika saartel, tsunami võimalikkusest Läänemere piirkonnas, C-vitamiini sisaldusest apelsinimahlas, tee kasulikkusest jne.

Lisaks suuliste ettekannete kuulamisele saavad teadushuvilised tutvuda ka stendiettekannetega ja osaleda töötubades.

Print Friendly, PDF & Email