Kaks Saaremaa veterinaari paneb väikese palga pärast ameti maha (2)

Vähemalt kaks Saare maakonna volitatud veterinaari paneb järgmisest aastast ameti maha, sest riigi makstav töötasu on nii väike, et kohati tuleb sellele ametile peale maksta.

“Seda ei saa töökohaks nimetadagi, sellise raha eest ei ole mõtet üldse tööd teha,” ütles Torgu, Salme ja Lümanda valla volitatud veterinaararst Liis Pärtel, kes järgmiseks perioodiks uut halduslepingut enam ei sõlmi. Praegu on Pärtel võtnud puhkuse ja töötab juba paar nädalat Soomes uues ametis.

Pärteli sõnul on volitatud veterinaarid juba pikemat aega alamakstud ning seda ametit saab pidada ainult mõne teise töö kõrvalt. Armastatud erialast loobumise otsus ei sündinud Pärteli sõnul üleöö, vaid pikema aja vältel.
“Mida teeb riik selleks, et natukenegi oma inimesi hoida – minu meelest mitte midagi ja sellepärast hääletataksegi jalgadega,” tõdes Soome tööle läinud Pärtel. “Ega enne muudatust ei tule, kui neil polegi enam inimesi võtta,” lisas ta.

Uuest aastast paneb ameti maha ka Pihtla valla volitatud veterinaararst Ilme Hütt, kes toob loobumise esmaseks põhjuseks pensioniea. “Eks põhjus ole ka selles, et riik tasustab veterinaare kehvalt, tööinimene ainult selle palgaga ära ei ela, kuid mulle oli see lihtsalt väikene pensionilisa,” rääkis Hütt. “Kusjuures vastutuse juures ei küsi keegi, kas sa saad palju palka või vähe,” lisas ta.

Ametist lahkumist on kaalunud ka Muhu veterinaar Silvi Jürjestaust, kes samuti ei ole töö tasustamisega rahul. “Praegu ei oska ma selle kohta midagi ütelda, loodame, et asjad vaadatakse ikkagi ümber,” lausus ta.

Sel nädalal tegi Eesti loomaarstide ühing seoses volitatud veterinaararsti osutatavate teenuste tasumääradega põllumajandusministrile pöördumise, milles soovitakse tasumäärade tõstmist.

Eesti loomaarstide ühingu president Priit Koppel märgib pöördumises, et aastatega on tarbijahinna indeks mitmeid kordi muutunud ning inflatsioon on teinud oma töö, kuid teenuste tasumäärad on 2007. aastast samad.
“Kahjuks ei ole pikemalt võimalik missioonitundest ja isiklikke materiaalseid vahendeid kasutades seda tööd enam teha,” nendib ta.

Koppeli sõnul ei ole volitatud loomaarstid rahul, et nende panust tauditõrje osas ei hinnata vääriliselt. Mitmes piirkonnas on volitatud veterinaararstidest puudus ja seetõttu on territooriumid väga suured, teenistus aga väike.

Igal aastal tuleb juurde kohustusi, mis ei ole tasustatud. Mitu arsti on teada andnud, et nad ei sõlmi enam uueks perioodiks lepinguid. Rahastamist puudutavate küsimustega on veterinaarid pöördunud otseste tööandjate ehk kohalike veterinaarkeskuste poole, kuid vastuseid pole siiani, märgib ühingu president.

Saarte Häälele ütles Harjumaal tegutsev Priit Koppel, et ta ei kavatse enam oma rahakoti arvelt riiki teenida. “Miks pean mina oma eraettevõtlusega sponsoreerima riiklikku tööd? Näiteks transpordikulu, mis mina pean oma taskust maksma, ületab teinekord seda, mis ma sealt teenin, kümnekordselt,” lausus ta.

Saaremaa veterinaariakeskuse juhataja Toivo Jürisson ütles, et volitatud loomaarstidega sõlmitakse igal aastal uus haldusleping aasta peale. Torgu, Salme ja Lümanda valla volitatud loomaarsti asendab praegu naabervalla volitatud loomaarst.

Print Friendly, PDF & Email