MURELIK: Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post pelgab, et toetuste vähenemine seab Eesti põllumehe konkurentidega võrreldes kehvemasse seisu. Foto: Egon Ligi
Eesti põllumajandustootjate keskliidu arvutused näitavad, et enamikul aktiivsetest põllumajandustootjatest vähenevad otsetoetused uuel finantsperioodil hüppeliselt kuni 50% aastas. Kõige suuremate kaotajate hulgas on Saaremaa põllumehed.
“Kui püüda tulemusi üldistada, siis kõige rohkem kaotavad seni LFA-aladel toimetanud piimatootjad, nagu näiteks Kärla ja Mereranna,” ütles kirjas põllumajandusministeeriumile Eesti põllumajandustootjate keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu. “Vähem kaotavad need, kes on seni vähem teinud, need, kel pole loomakasvatust, kel pole viljavaheldust,” lisas ta.
Eesti põllumajandustootjate keskliidu arvutused lähtuvad PMAN-is ja MAK-i juhtkomisjonis tutvustatud kavadest, mille põhjal koostas katusorganisatsioon iga oma liikme otsetoetuste ja arengutoetuste (v.a investeeringu- jm ühekordsed toetused) kogusummad eeloleval finantsperioodil.
Saaremaa põllumeeste liidu juht ja aasta põllumees 2013 Tõnu Post ei ole toetuste sedavõrd suure kahanemisega üldsegi rahul. “Tegelikult on see väga närune olukord, kui meie toetused on vähenenud sisuliselt 50 protsenti,” lausus Post. “Raha puistatakse laiali ja võetakse nende käest ära, kes on seda siiamaani ausalt ja hästi kasutanud ning kes on head maksumaksjad ja toodavad eksportkaupu, millest riik elab,” lisas Kõljala POÜ juht, kelle ettevõtte toetused vähenevad sadade tuhandete eurode võrra.
Tõnu Posti sõnul on põllumajandusettevõtted kasutanud kogu toetustest laekunud sissetuleku investeeringuteks ja toetuste vähenedes läheb elu raskemaks, sest Eesti põllumehe konkurentide toetused teistes riikides on ju palju suuremad. “Kui seni on räägitud, et uuel perioodil tuleb toetuse ühtlustumine ja perioodi lõpuks jõutakse 75 protsendini EL-i keskmisest toetusest, siis praegu käitub põllumajandusministeerium just täpselt selliselt, et meilt võetakse veel 50 protsenti vähemaks,” osutas Tõnu Post. “Toetuste ühtlustamine toimub meil vist millegipärast rohkem Uus-Meremaaga, kus toetuste protsent on suht null,” pakkus ta.
Ka Tõnu Posti sõnul kaotavad uue maaelu arengukavaga just need tootjad, kes – nagu saarlased ja võrulased – tegutsevad ebasoodsamates piirkondades (LFA), mis loob palju keerulisemad tootmistingimused.
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti ütles, et 2014. aastal jätkub otsetoetuste maksmine pea samadel alustel kui seni. Aastast 2015 tuleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohaselt mitmeid muudatusi, aga millised need täpselt on, pole veel otsustatud. Nende otsuste tegemiseks jätkab põllumajandusministeerium uuel aastal arutelusid põllumeeste esindajatega. Fakt on, et põllumajandusmaa Eestis suureneb igal aastal, mis lahjendab otsetoetuste ühikumäära, märkis Lemetti. Otsetoetuste summa eraldati Eestile 2011. a põllumajandusmaa hektarite arvu järgi (865 000 ha), aastaks 2020 prognoositakse aga põllumajandusmaa laienemist 1 miljoni hektarini.
Ka muutub uuel perioodil maaelu arengukava toetuste nimekiri: lisandub uusi toetusi (näiteks keskkonnasõbraliku aianduse toetus), osa toetusi (näiteks ebasoodsamate piirkondade toetus) aga kaob.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Alles sa tõnu ülbasid:
“See on täiesti jabur ettepanek,” kommenteeris Kõljala POÜ juht Tõnu Post osa lambakasvatajate üleskutset muuta Saaremaa hundivabaks. “Mina pigem ikka kaitseks hunte, hundid on looduse loomulik osa”
Kui nüüd sinu lehmavabrikute toetus suunatakse huntide toetamiseks on sul nüüd hädakisa lahti.
Tõnuke need ongi äririskid!
Miks siis lamburite äririskid maha nottida tuleb?Piimatootmine annab riigile suurt lisandväärtust,kriisiajal oli see 15 protsenti SKT-st.Pealegi on tootjatel õigustatud ootus,selles osas, milliste lubadustega Euroliitu mindi.Lisaks euroliidu aluspõhimõtted.Täna keeratakse need kõik pea peale ja väikestele riikidele soristatakse tasku!Mis hunti puutub, siis oli ta saarel juba 90ndate algul,tegeles metssigade ohjeldamisega ja muu sanitaartööga.Ajab ju segaseks, kui äkki metsad euroraha toel lambaid täis aetakse ja kasukahais hinge matab?
Pole mõtet ootusteks, eks mulgi olid omad ootused ja lootused.
Pühendaks sulle mõned luuleread:
Kuulen unistustes huntide ulgu,
näen end mõtetes nendega jooksmas…
Tahaks kuuluda hundikarja,
tunda end ühena neist.
Nendega koos jahti peaks,
teisitimõtlejaid neaks.
Taome adrad mõõkadeks, kalad pulkadeks ja postid pilbasteks!
Metssiga ojal joob
ja muretu ta meel,
kas aimab ta,
kui pikk ta elu veel…
võib küti kuul
ta leida iga tund
ja elu läind
kui oleks näinud und…
No neh, Posti möla sai väärilise vastulöögi.
OLEW AIT
EIP
Lugesin neid ootusi-lootusi värskest novembrikuu Eesti Loodusest.Toon nad siinkohal teistelegi ära:
Toetus poollooduslikule kooslusele:
seni 185,9
uuel eelarveperioodil-132 + ÜPT(hetkel 110),seega 242;
härraste tagasihoidlik soov-niitmine 185+ÜPT,karjatamine 300 EUR hektari eest
Puisniidu hooldus
seni 238,uus kava 450,soov 750 EUR/ha
Selle raha eest paneks minagi siia vemmalvärsse ritta.Paraku on Euroliidu netomaksjatel juba kõht kinni minemas ja 2020 aastaks saab OleWi rõõmuks euroliit iseenesest otsa…
…ja vorstid seibideks…
huvitav lastetoetus 19 eur kuus ja varsti vajaduspõhine, asi siis põllumajandus suurtootjale toetused vajaduspõhiseks teha pole….
Edastan viimase seisu PLK meetmelehest, sealjuures on diferentseeritud muu
koosluste toetusmäärasid tulenevalt tegevusest – karjatamise toetusmäär
150 eurot/ha ja niitmine 85 eurot/ha.