Septembrist alates on Orissaare vallas asuv Kõinastu saar saarevahita. Leping senise saarevahi Mari-Liis Paega lõppes 31. augustil.
“Saarevahi puhul me eeldame, et ta on saare püsielanik ja tal on saarel elamispind,” ütles Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Agne Peetersoo.
Kuna maavalitsusele teadaolevalt Kõinastul aastaringselt keegi ei ela ja maavalitsusel elamispinda pakkuda pole, ei ole Peetersoo sõnul mõtet ka konkurssi korraldada.
“Kui selline inimene tekib ja Orissaare vald vastava ettepaneku teeb, saab Kõinastu ka saarevahi,” kinnitas ta.
Mari-Liis Paest sai Kõinastu saarevaht 1. juunil 2012. Enne seda oli Kõinastu pärast esimese saarevahi Roberta Erelti lahkumist 2011. aasta teisest poolest saarevahita olnud.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
romantikud ja loomeinimesed, siin midagi teitele
pannakse kohe ajalehte ja tehakse kuulsus valmis
Põlluäär nüüd praktiliselt vaba poiss, natuke seotud kalandusega. Hea koht asjade üle järele mõelda.
Tea keda või mida see saarevaht seal Kõinastul valvama või vahtima peakski, kas on karta, et keegi varastab Kõinastu ära või. Tulge mõistusele härrased ja prouased maaviletsusest.
Põlluäär ja mõtleja, äi sõukest asja põle enne kuulda olnd.
Saarevaht peab kõige rohkem valvama seda voodit, mille peal ta magab. Kui see ära viiakse peab ta magama põrandal, mis ei ole kõige meeldivam.
Ärge laske ennast ametinimetusest eksitada – Riigikogu esimees on naine, Vallavanema juures ei mängi vanus mingit tähtsus, maavanem pole (vist) kõige seniilsem vanur maakonnas ja linnapea peaehituse iseärasused ei määra tema ametissesobivust.
Sama analoogiat jätkates saarevahi töö ei ole “saart vahtida”. Saarevahi tööülesanded on kirjas ametijuhendis ja põhiline, mida saarevaht peab tegema on järelevalve teatud protsesside üle.
Kahjuks on aga eestis korduvalt segi aetud kaks täiesti erinevat asja — järelvalve ja järelevalve.
Järelvalve tegelaeb asjade tagantjärgi konstanteerimisega — jah, asi läks nagu ta läks.
Järelevalve seevastu tegeleb protsessijuhtimisega, et hiljem ei saaks järelvale imestada, et “kuidas see asi ikka nii läks!”
Millega siis saarevaht võiks tegelda Köivastul?
Üks asi on näiteks “Päästetööde korraldamine püsiasustusega väikesaartel” kontseptsioonis kajastatu peale kõigele muule otses amatijuhendis kajastatu. Mis sest, et “püsiasustus” puudub, “püsiasustus” on ju defineeritud ainult sissekirjutuse järgi. Seetõttu ongi täiesti absurdne IRL ministri Kiisleri see püsiasutusega väikesaate seaduse muutmise eelnõu — asi hakkas sõltuma “tuule suunast”.
Teine konks asja juures ongi see hetkel kehtiva seaduse punkt “…Saarevahi nimetab ametisse maavanem väikesaart või saarterühma haldava kohaliku omavalitsuse ettepanekul.”
Kuidas seda nüüd tõlgendada, kas nii nagu kirjutises kajastatud või saab Orissaare vald saata lihtsalt maavalitsusele kirja: “Palun määrake Köinastule saarevaht.” :)
Nähkem endise vallavanema Aarne Põlluääre häid tegemisi ka
Küll näeks, ku neid vaid oleks.
aga pilt on Tagarannast.
Kõinastu on laid, mitte saar – siis ju igal laiul peaks vaht olema? Mõelgem – hulga töökohti saaks juurde luua:)
Just oli Saarte Hääles kirjutis http://arhiiv.saartehaal.ee/2013/11/16/uut-seadust-ei-ole-vaja/ , kus kirjutati ka regionaalminister Siim Kiisleri kirjtisest Postimehes “Väikesaari väärtustades”.
Sellleks ongi praeguses seaduses püsiasutusega väikesaared just nii defineeritud, et keegi ei saaks ütelda “Kõinastu on laid, mitte saar – siis ju igal laiul peaks vaht olema?”