ELVE LEPIK: Me ei teadnud, et olemasoleva kaabli uuega asendamine tuleb kellegagi kooskõlastada. Foto: Aare Laine
Salme vallas asuva Anseküla põllumeeste seltsi juhatuse liikme Elve Lepiku sõnul jättis arusaamatus naabriga seltsimaja elektrita.
“Temaga on väga raske kontakti saada, sest ta on väga ärritunud,” rääkis Saarte Häälele Lepik, kelle teada oli kaabel selle läbiraiumise ajal voolu all.
“Hetkel oleme vooluta, aga küll see asi laheneb,” ütles Lepik. Seltsimaja ehitamise eestvedaja sõnul tekkis neil tüli naabriga sellest, et ehituse käigus asendati maa-alune elektrikaabel, mis kulges üle naabri maa, uuega.
Kirvega kaabli kallale
Et toiming jäi aga maaomanikuga kooskõlastamata, raius eelmisel nädalal üle pika aja kohale ilmunud omaniku poeg kaabli kirvega puruks.
“Madalpinge ja puuvarrega kirves. Ei juhtu seal midagi,” ei uskunud Elve Lepik, et naabri elu oleks ohus olnud.
Kaabliraiuja Lembit Kuusk oli tõepoolest väga ärritunud. “Kes teile edastas selle probleemse info,” uuris ta ajakirjanikult. “Praegu tegeleme asjaga ise ja nõuame privaatsust, mis on, nagu selgub, niigi kontrolli alt väljunud,” teatas ta. “Mina esitan nõude, et see juhtum ei kajastuks meedias, sest see pole seda väärt. Kui juhtum on leidnud lahenduse, siis pöördun ise meedia poole, sest minule on tekitatud kahju,” lõpetas Kuusk jutu.
Salme valla ehitus- ja maanõuniku Jüri Kluge arvates on ennekõike tegemist naabrite tüliga.
“Seal oli siuke jama, et seltsimaja pani endale uue kaabli sama koha peale, kus oli vana kaabel. Naabrimees tuli kohale ja avastas kaabli, sest tööd olid lõpetamata,” kirjeldas Kluge.
“Seitse aastat pole nad Elve jutu järgi seal kohapeal elanud. Tema (Elve Lepik – toim) ei tea ka seda elektrivärki täpselt ja seega jäid tööd kooskõlastamata,” vahendas ehitusnõunik Lepikult kuuldut.
Kaabli läbiraiumist vallavalitsus muidugi heaks ei kiida. “Ei tea, miks ta nii hoogu läks. Vastanud ta meile pole. Kutsusime ta vallamajja vestlusele,” ütles Kluge.
Elektrilevi kommunikatsioonispetsialisti Kaarel Kutti jaoks on naabrite omavaheliste suhete kirvega lahendamine uus kogemus.
“Mõlemal kinnistul on liitumispunkt ajalooliselt nii kujunenud, et see on elektriposti otsas, mitte kinnistu piiril, ja jääb seega Kuuse eramaale,” ütles Kutti.
Pole mõistlik tegu
Tema sõnul on üle Eesti küllalt neid kohti, kus liitumispunkt jääb võõrale maale. Liinivõrk ehitati ajal, kui omandisuhted ei olnud veel olulised. “Tegelikult ei tohi meie enam liitumispunktist alates midagi teha, sest tegemist on sisevõrguga,” selgitas ta olukorda.
Kuid kirvega kaabli kallale minek pole samuti mõistlik. Tegelikult on see ju eluohtlik. Kutti sõnul käis käidukorraldaja kohapeal ära. Lahtine kaabliots oli siiski ära isoleeritud, nii et voolu sealt keegi ei saa. Loo ainus lahendus oleks naabrite äraleppimine, leidis Kaarel Kutti.
Arvesti õigeim asukoht on liitumispunktis ehk omandi piiril
Kliendiga sõlmitud võrgulepingus on märgitud kliendi elektripaigaldise liitumispunkt võrguettevõtja võrguga, mis määrab ära piiri võrguettevõtjale (näiteks Elektrilevi) ja kliendile kuuluva elektrisüsteemi vahel.
Liitumispunktist ühele poole jääb võrguettevõtjale kuuluv elektrivõrk ja teisele poole kliendile kuuluv elektripaigaldis, mis võib mõnikord sisaldada ka kümnete meetrite kaupa elektriliine. Selle elektripaigaldise ehitamise korraldab ja korrashoiu eest vastutab klient ise.
Võrguühendusi välja ehitades planeeritakse liitumispunkt üldjuhul krundi piirile. Siiski ei ole see kaugeltki ainus võimalik liitumispunkti asukoht. Liitumispunkt võib asuda näiteks hoone seinal, tänaval elektrikilbis, õhuliini mastis või mitmel pool mujal. Kokku on olemas vähemalt 16 võimalikku liitumispunkti asukohta ja need võivad jääda kliendi kinnistust nii sisse- kui ka väljapoole. Liitumispunktide asukoht on tingitud konkreetse võrgu omapärast ja asukoht võib aja jooksul muutuda. Näiteks tänavate või elektrivõrgu ümberehitamise tõttu – kui õhuliin asendatakse maakaabliga, ei saa ka liitumispunkt asuda enam õhuliini mastis. Ühtset ja kindlat liitumispunkti asukohta seega ei ole, samuti ei paikne liitumispunkt sugugi alati kliendi kinnistul.
Jaanus Tiisvend
Elektrilevi OÜ juhatuse liige
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
kas ei võiks kooskäimise-õhtuteks laenata generaatorit? see maja ju ei tööta igapäevaselt? kas sellise teo eest on ka trahvi suurus paika pandud? igatahes eriliselt mustjalalik lugu selleski kandis-tegutsetakse luba küsimata võõral maal või rikutakse teisele kuuluvat vara,jälle ühed mustad mõlemad.JA LEHTE EI TOHI MIDAGI PANNA!
Seltimajale uus kaabel vedada ja see kirvemehe krundil olev punkt jättagi elektrita. Kirvemees maksab aga vastavalt tava hinnakirjale uue liitumistasu kui soovib veel kunagi elektrit saada. Lisaks muidugi karistused vastavalt terrorismi eest ette nähtule sest selline sekkumine elultähtsatesse süsteemidesse mõjutab kõiki teisi samas süsteemis.
Mis siin imestada, igas külas on oma Vargamäe Andrese ja Pearu teema üleval. Ise ei tee ja teistel ka ei lase teha. Või kui silma all kena ja traks, siis seljataga loobitakse nuge selga.
Tegelikult on ju mõlemad süüdi. Seltsinaine/meees oleks ju võinud selle tegevuse eelnevalt kooskõlastada ja Hr oleks võinud kirve kuuri jätta. Eks närvid annavad järele, kui torgitakse :)
Elektrilevi või tema eelkäijad said lihtsa liigutusega lahti varem neile kuulunud kaabli- ja õhuliiniräbalatest, paigutades liitumispunktid klientidelt küsimata ega kooskõlastamata omale sobivatesse kohtadesse. Selle asemel, et need liinid korrastada. Samuti on väga vale liitumispunkt jätta võõrale kinnistule. Kirvemees on kirvemees, ta lihtsalt ongi niisugune ja jääb selleks aga veel hullemad on need ametnikud kellede susserdamise tagajärjel tekkis elektrivõrkudes tänane olukord.
on see Elve Lepik.Inimene kes on tegelenud euroliidu rahade projektidega peaks seadusi tundma vägagi hästi või vähemalt teab kellelt küsida…
Tegelikkuses oleks olnud ju vaja võtta maaomanikuga eelnevalt ühendust ja kokku leppida maa kasutamise õiguses ehk paigaldada kaablile servituud ja vormistada kokkulepe notariaalselt – nii tänapäeval tehakse sarnaseid asju.Küsimus ainult, et millistel tingimustel kokkulepe saavutatakse.
Teiseks ei saa aru miks peaks maaomanik minema vallavalitsusse vestlusele, tegemist on ju kahe eravalduse vahelise tüliga ja kõigele lisaks istub ju ka Elve Lepik ise vallamajas!Oleks võinud ju kohe riikliku lepitaja juurde saata,kuid ilmselt lihtsalt vestlusega te kuhugi ei jõua.
Samas soovitaks osapooltel vältida suulisi vestlusi ja lahendus leida kirjaliku kokkuleppe teel (imestan et vallavalitsus sellist soovitust ei jaganud vaid kutsus vestlema!), need kehtivad tänases õigussüsteemis endiselt kõige paremini.
Kolmandaks kivi ajakirjaniku kapsaaeda.Oleks ju eetiline artiklit mitta avaldada kui üks osapooltest selgesõnaliselt selleks soovi avaldas.Aga ilmselt oli vaja kiiresti leht trükki saada ja just see nupuke täitis viimase tühja koha ning läkski eetika meelest…
On selle kaabliga kuidas on, kuid parim elekter on siiski tasuta elekter ja hea muhv.
Kõik see mees- naabrite krundile kraave kaevama!
Pole ju vahet,kas kraav vajalik elektri jaoks või jalgade pesuks.
Eks muidugi, moonakad ja pööbel on närvis. Alles see oli meil kolhoosiaeg ja “töörahva riik”. Kuidagi ei taha see seltskond hakata tunnistada seadust ja tavapärast tõde – võõral maal ja võõra varaga ei saa toimetada omatahtsi. Aga muidugi, kui endal vara ei ole, siis jääb veel õigust ülegi.
Kas eetiline oleks ka siis vaikida, kui eraomanik pärast päikeseloojangut tema maal jalutajale kangiga otsaette koputab?
Sinu enda muhv oli vist küll viletsalt tehtud, et tasuta elekter ära kadus.
Oleksin samas olukorras, aga õnneks sain enne tööde algust teada oma maale kavandatud projektist ja ruttu vahele astuda.Luba küsimise mood on vist Saaremaal ajast ja arust.Kel jõud, sel õigus.
eksid pisut, mitte jõud vaid RAHA. Ostavad ametnike ära. Keda osta ei saa, neid hirmutatakse. Kellele hirm külge ei hakka, neist minnakse kaarega mööda nn suurema ametniku jutule:)
vaata, kellelgi võõral ei ole / ei tohigi olla/ kutsumata peale päikeseloojakut mu maale asja.
õieti tegi et raius..maaomanikul on ka siiski mingid õigused ju.
küll ma tean mis võõra varaga peale hakata
“ajakirjanikule 14:00” kas “sinu maa” on ka nõuetekohaselt piiratud ja tähistatud?
Prokruratuuri poolt ühe mõrtsukvanamuti õigustamine loob eetilisi värdjaid juurde!!!
http://arhiiv.saartehaal.ee/2010/03/11/tee-sulgemine-okastraadiga-ei-ole-kuritegu/
Elve lepik polegi süüdi, kaablipaigaldaja jättis kaevamisloa võtmata.
olen kord lubanud üle oma maa kaabli vedada, enam seda ei tee, kuna ülesküntud songermaa tuli mul endal siluda ja hein peale külvata.
serviti ja lapiti
vperjot vanja