NÕUTU: Kuigi vallavanem Jüri Saar on korduvalt maavalitsusele rääkinud Pihtla valla elanike murest, on see jutt olnud kurtidele kõrvadele. Foto: Sander Ilvest
Pihtla valla elanikud on nördinud bussiliikluse korralduse pärast, kuna varahommikul sõidab tühi buss Vättale ja Tõllustesse inimesi peatustes peale võtmata, õhtul aga samamoodi linna tagasi.
Argipäeva varahommikuti sõidab AS-i GoBus tühi buss peatumata linnast Vättale, et kell 7.20 Suure-Rootsilt startida ja linna sõita soovijad peale võtta. Õhtul väljub buss reisijatega Kuressaare bussijaamast kell 17.50 Suure-Rootsi poole, ent taas linna sõites reisijaid enam peale ei võeta.
Samamoodi sõidab esmaspäevast reedeni buss hommikul reisijateta Tõllusteni, et kell 7.06 linna poole sõitma hakates inimesed peale korjata. Õhtul väljub buss bussijaamast reisijatega kell 17.50 Tõlluste suunas, ent tagasi linna sõidab taas tühjalt.
Töötajaid on raske saada
Vätta poolsaarel Suure-Rootsi külas mööblit restaureeriva OÜ Diivanikoi omaniku Helin Koitmäe hinnangul on just kehv bussiliiklus muutnud ettevõttesse töötajate saamise raskemaks. “Kui õmblejat otsisin, oleks linnast olnud tulemas üsna mitu inimest,” rääkis Koitmäe. “Paraku neil autoga tööl käimise võimalust polnud, liinibuss aga hommikul linnast tulles ja õhtul linna tagasi sõites inimesi peale ei võta.”
Koitmäe sõnul on tal bussiliiklusest juttu olnud ka ümbruskonna inimestega. “Nad on üsna vihased – ikka veel, kuigi praegune korraldus on olnud juba üsna pikka aega.”
Püha küla elanik Eeva Kaasik liinibussiga linnas ei käi. “Meil käib teisipäeviti pensionäride jaoks vallabuss ja mina sõidan peamiselt sellega,” lausus ta. “Liinibuss sõidab hommikul nii vara – mida ma sinna kella kaheksaks lähen, et alles kolmeks tagasi jõuda? Mis ma nii kaua linnas teen? Kui aga bussiga kella neljast linna sõita ja enne kuut koju tagasi, siis selle ajaga ei jõua linnas vajalikke asju korda ajada.”
Kaasiku sõnul pole kohalikud mitte üks raas bussiliiklusega rahul. “Need inimesed ehk küll, kes linnas tööl käivad, ja koolilapsed ka, aga minusugused sõidavad kõik valla bussiga.”
Pihtla vallavanem Jüri Saar nimetab praegust olukorda jaburaks ja lausa lolliks. “Minu arvates on kaks varianti: kas buss üldse ei sõida või kui sõidab, siis võtab inimesed peale,” ütleb ta. “Kui nii edasi läheb, ei olegi bussides lõpuks enam sõitjaid, sest inimesed otsivad endale sobivama transpordiviisi.”
Saar on oma sõnul korduvalt püüdnud maavalitsusega rääkides ühistranspordi korraldamisel mõistlikku lahendust leida, kuid: “Neli aastat on jutt olnud kui kurtidele kõrvadele.”
Saar tõdeb, et Kuressaare–Suure-Rootsi ja Kuressaare–Tõlluste otsad on lühikesed – üks umbes 15, teine paarkümmend kilomeetrit pikk – ning nn tavareisijaist bussi täis ei saa.
Eraldi bussid
“Ehk tasuks siiski proovida kompromissile jõuda? On ju mõlema liini lõpp-peatuses Saaremaa mõistes suured tehased, kuhu inimesed hommikuti tööle sõidavad,” arutleb vallavanem. “Võib-olla saaks ka ettevõtted ühistransporti panustada – neile oleks kindlasti odavam, kui töölised liinibussiga sõidaksid, selle asemel et neid ise eraldi bussidega sõidutada.”
Vättal tegutseva kalatöötlusettevõtte Vettel juhatuse liikme Ele Roosimaa sõnul kasutab ettevõte AS-i GoBus teenust, tellides transpordi, mis toob inimesed tööle ja viib koju. Kuressaarest käib Roosimaa andmeil Vättal tööl ligi 35 inimest, osa neist küll autoga.
“Kui kellaajad (Vetteli tööajad liinibussi sõiduaegadega – toim) klapiks, saaksid töölised linnast liinibussiga käia,” tõdes Roosimaa. “Selline korraldus oleks ka ettevõtte jaoks soodsam ja muidugi mõeldav, aga praegu ei ole me kellaaegasid klappima saanud.”
Maavalitsus: tühisõidud ei ole riigi tellitud
Saare maakonna bussiliinivõrk on üles ehitatud tööl ja koolis käivate inimeste vajadusest lähtuvalt. Seega enamasti toovad bussid hommikul inimesed maalt Kuressaarde ja viivad õhtuti Kuressaarest maale.
Selliselt on üles ehitatud ka Kuressaare–Tõlluste ja Kuressaare–Suure-Rootsi vahelised ühendused. Kuna vedaja ei soovi oma busse hoida öösiti Tõllustes või Suure-Rootsis, kust liin hommikul algab, sõidab ta hommikul bussiga Kuressaarest liini alguspunkti ja õhtul sõidab buss lõpp-peatusest Kuressaarde tagasi. Need nn tühisõidud ei ole riigi tellitud.
Riik ei ole pidanud nende liinide tellimist vajalikuks, kuna muu hulgas ei ole nendel liinidel uue liini tegemiseks vajalikku sõitjate miinimumhulka. Uue liini käivitamiseks vajalikuks sõitjate miinimumhulgaks oleme arvestanud piletituluna 0,13 eurot kilomeetri kohta ehk nii lühikesel liinil umbkaudu kolm inimest ühe otsa kohta. Nende ette- ja ärasõitude liinideks tegemine läheks riigile maksma 2013. aasta hindadega 14 820 eurot.
Pärast Pihtla vallamajas toimunud kohtumist Pihtla valla elanike ja vallavanemaga muutsime me katseliselt 2010. aasta 25. oktoobrist 2011. aasta 24. jaanuarini Tõlluste liinidel ette- ja ärasõidud liinideks. Seejuures lubasime, et kui sõitjate arv ületab selle miinimumi, jätame me need liinid käiku. Kuna sõitjaid ei olnud piisavalt, võeti need katselised liinid käigust maha.
Elu- ja töökohad on pidevas muutumises. Kui Vättal tegutseb ettevõtja, kel oleks Kuressaarest maale tööle tulijaid ja seega oleks nende liinide järele tekkinud vähemalt minimaalne vajadus, siis palume tal saata otse maavalitsusse või siis läbi vallavalitsuse põhjendatud avaldus uue liini avamiseks.
Taavi Kurisoo
Saare maavalitsuse ühistranspordinõunik
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Pihtla vald võiks need tühjad otsad ise liinisõitudeks kinni maksta, kui see oma elanikele vajalik on, mitte lõputult lõugu laksutada. Et siis teised tehku ei-tea-kelle arvelt, aga miks Pihtla vallas terve jõuk inimesi tööl on, ei saa mina aru.
kuhu need kohalikud ammetnikud valdadest lähevad, mida nad oskavad, et omale leiba teenida? Jüri peaks ju küll teadma, et asju aetakse paprite ja dokustaatidega, ise seal maavalitsuses juhiks olnud. Või vana mees nõnda vana, et enam ei mäleta?
Maavalitsuse kommentaarist, et liini tegemine läheb palju maksma. LIIN ON JU OLEMAS KUI BUSS TÜHJALT LÄHEB. Tasub vaid juhile luba anda inimesi peale võtta, piletimasin fikseerib ostu- juht ei saa vahelt ka teha. ARU MA EI SAA SEST LOLLUSEST !!!!!!!!!!!!!!!!!!
Kui liini tegemiseks oleks vaja vaid kolme reisija olemasolu- teeks see vaid mõni euro-päevas max 10-Kuus 220 euri ja mutt. Selle raha võiks kõll vald kõhida.
Paberkandjal on Maavalitsuse kommentaar, et liinideks tegemine läheks maksma 14 820 eurot. Kust selline röögatu summa tuleb ?
Aga palju maksab kütus terve aasta tühisõitudele ? Samas räägitakse, et asi tasub ära kui oleks 3 (kolm ) inimest ühe otsa kohta. Keegi on matemaatikas väga nõrk !
Konks on selles, et iga pileti € pealt maksab riik (maavalitsus) 2€ peale.
Tühjalt sõitev buss – 0€ piletitulu, korrutame kahega – 0€ riigilt juurde!
Oki. Kolm nägu- kolm euri 2 xpäevas 5 päeva nädalas 2 liini (Vätta ja Tõlluste)see on
kuus ( ligi 4 nädalat)4 x 3x2x5x2 =240, aastas x12 = 2880 eurot !Aga kust tuleb 14 820 ??
Lisaks Miinus see kütus veelmis niikuinii ju kulub…
Täiesti absurdne olukord, mis on puhtalt tekitatud liinide rahastamise riiklikust skeemist. Ebamõistlik on olukord, kui transpordiettevõtjal on kasulikum teha tyhisôit, kui reisijaid peale vôtta. Jabur on ka riigi seisukoht, et pole miinimumtellimust. Buss ju reaalselt sôidab, aga ei peatu! Reaalselt veel Vättal, Tõllustes, Sandlas ju elu käib. Nukker on ka see, et liinivôrk on spetsiaalselt yles ehitatud maakohti ja kylasid tyhjaks vedama (artikli esimene lõik), mitte vastupidi. Polegi siis ime, et elu vaikselt välja sureb.
“to Volli”, mina ei tea. Selle kommentaari kirjutasin vastuseks jutule Tasub vaid juhile luba anda inimesi peale võtta, piletimasin fikseerib ostu- juht ei saa vahelt ka teha.
Võibolla mõtleb Kurisoo “Nende ette- ja ärasõitude liinideks tegemine all kõiki poolikuid liine, mitte ainult Vätta ja Tõlluste, ei tea.
No aga olgem ausad – niimoodi “tühjaks vedamise” rütmis juba täna inimesed liiguvadki ja bussi täituvus jääb olematuks ka siis, kui ta liinile minnes peatuma hakkab. Saan bussivedajast täitsa aru, et ta peatumata liinile läheb, sest riik oma süsteemiga provotseerib teda ühte otsa tasuta tegema. Hotellis ka ju teist ööd tasuta ei saa kui voodilinad samaks jätad ja tuba muidu nagunii tühi oleks? Selliste lokaalsete probleemide lappimiseks ongi välja mõeldud VALLAD, kes riigi tellimusest jäänud augud ära lappida saab, kui see on nende elanike huvides – millega nad siis veel tegelema peaksid??
To Udu: täpselt nii, minu arust on systeem sisuliselt ebamôistlik, kui buss sôidab, aga kasulikum on inimesi mitte vedada vaid tyhja sôita. See ei ole antud juhul ettevôtja viga. Teiseks on minu arust kogu regionaalpoliitika nö tõmbekeskuste suunas kaldu. Sinna tõmbuvad inimesed nagu nii: Sandlast, Kuressaarde, Kuressaarest Tallinna ja Tallinnast välismaale.
Nokk kinni ja saba lahti.Rahvas ei saa liikuma sest busse pole ja bussid ei liigu,sest rahvast pole.
Omakorda ratsutavad olmepoliitikud teema seljas,”unustades” süüdimatult,et nende endi tellimusel katsetati seda tohutut rahva liikumist linna ja Pihtla vahel katta regulaarliiniga.Mille täitumuseks kujunes 1 reisija ühe otsa peale.Unustavad, et nende endi tungival nõudmisel rallivad täna bussid peatuste vahel,kus aasta jooksul on hunte rohkem näha kui reisijaid.
Need hommikused ja õhtused otsad tehti liiniks ja minu mäletamist mööda oli kuu aja tulemus 0 reisijat. Piinlik on sellist artiklit lugeda, kus tehakse mitte millestki probleem ja sõimatakse kedagi jälle lolliks. Jüri Saar oli ju see mees kes riigikogus olemise ajal võttis 2 korda sõna. esimene kord ütles, et umbne on, teeme akna lahti ja teine kord, et külm hakkab paneme kinni. Kõva mees küll bussiliikluse teemal sõna võtma.
Millal need otsad liiniks tehti -äkki keegi ei teadnudki siis (sõitjaid polnud). Päris alguses kui see jura algas olin maal ja tahtsin õhtusega ära minna- buss ei võtt peale, läks tühjalt -pidin siis ema jalgtatta võtma. Nüüdki läheksin aeg- ajalt hommikusega maale ja õhtusega tuleks linna tagasi.
Ühistranspordi mõte on reisijaid vedada. Kui bussiettevõttele ei ole kasulik reisijaid vedada ja sõidab pigem tühjalt, siis miks pean mina kui maksumaksja sellele veel peale maksma?
Pigem toetage selle raha eest mõnda ettevõtet mis maakohta elu sisse puhub ja töökohti loob.
…bussid toovad hommikul linna tööle ja õhtul viivad töölt koju….HALLO MAAVALITSUS JA BUSSILIINIDE OPERAATORID….Tulge maa peale ,on inimesi kes käivad vastupidi tööl.On inimesi kes käivad päval maakohtades tööl ja on ka neid ,kes peavad õhtul linna tööle saama.
Tuleb lihtsalt maksta inimese pealt aga mitte kildi küll siis vaatama hakatakse kuidas inimesi bussi saaks.ja ega see pole ainult pihtlavallas,valjala vallas pussipeatus ukse all aga mida pole on buss,peab sõitma 5kg kaugusele et hommikul 7 linna saada
Milline on suur erinevus bussiliikluse ühistranspordi korraldamisel Saare Maakonnas ja Hiiu Maakonnas?
Ise vastan näite varal:
GoBusiga on Hiiumaal bussiliiniveo avaliku teenindamise leping:
Hiiu Maavalitsus, riigi esindajana ja Emmaste Vallavalitsus, KOVina ühelt poolt ning GoBus teiselt poolt.
GoBusiga on Saaremaal bussiliiniveo avaliku teenindamise leping:
Saare Maavalitsus, riigi esindajana ühelt poolt ning GoBus teiselt poolt.
Märkate erinevust? JA ärge tehke nüüd valesid järeldusi! GoBusiga lepingu sõlmimiseks oli Saaremaa Omavalitsuste Liidu juht Kaido Kaasik. See sama Kaido Kaasik, kes maavanemana kulutab riigidotasiooni Kuressaare linna siseliinidele — ühe (kahe) omavalitsuse sisese ühistranspordi korraldamisele. See, et liini otsad ulatuvad ka Kaarma valda, see ei lähe arvesse, sest Kaarma valla keskus ei ole Kaarma vallas – omavalitsuse sisene transport on see olenemata sellest, kas vaadata Kuressaarest või Kaarma vallast!
See on IRLi elegantne “Divide et Impera poliitika — “vasallid” tuleb killustada — siis konkureerivad nad üksteisega ja ei pööra “isanda” vastu. Sama asi paistab ilmekalt välja ka Kuressaare linnavõimu kindlustamisel.
PS. See 1€ piletitulust + 2€ riigilt juurde oli mul väääääääga lihtsustatud näide. Kuidas aga tegelikult arvutatakse riigi igaastane dotatsioon avaliku teenindamise lepingu puhul?
Toon siis hekel kehtiva valemi:
Dott = (It x Tt-1) – PT
kus
Dott – Vedajale makstava sihtotstarbelise toetuse piirmäär aastal t (€/km);
Tt-1 – Liinikilomeetri maksumus aastale t eelneval aastal (€/km);
PT – Piletitulu, toetus kohalikelt omavalitsustelt ja avaliku teenindamise lepingu täitmisega kaasnevad muud tulud (v.a toetus riigieelarvest), mis ei saa olla väiksem kui vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumuse ja pakkumuses esitatud riigieelarvest vajaliku sihtotstarbelise toetuse vahe (€/km);
It – läbisõidu maksumuse muutumise indeks aastal t võrreldes eelneva aastaga:
It = 0,37 DKt + 0,35 Pt + 0,16 THIt + 0,12, kus
DKt – diiselkütuse hinnaindeks aastal t võrreldes eelneva aastaga;
Pt – bussiettevõtete keskmise palga indeks aastal t võrreldes eelneva aastaga, selle puudumisel Statistikaameti vastav maismaatranspordi näitaja;
THIt – tarbijahinnaindeks aastal t võrreldes eelneva aastaga.
ja Saare Maakonnas on tegelikult see suhe veel Eesti kõrgeim 1+3!
Terve Saaremaa bussiliiklus on paigast ära. Ilma autota on pea võimatu liikuda, isegi maalt Kuressaarde.
optimeerimast on vaja kõvasti teha ja lähtuda inimeste soovist!
Kilplased!Et busside täituvus veelgi langeks, soovitan piletihindu tõsta!Täiesti absurdne on ka laupäevane päevase bussi väljumisaeg Kuressaare-Sandla liinil kl.16.Miks peab inimene, kel tööpäeval pole aega linnas käia, terve päeva linnas passima?Õige väljumisaeg oleks kl.13 või 14.
säästke oma närve ja sõitke rattaga ,on tervislik ja näeb ka loodust.
Kasutage rattasõidul silmaklappe ka närvide säästmiseks – teist mööda sõitev või teile vastus sõitev liinibuss võtab teie rahakotist ikka raha, vaatamata sellele, et teie väntate ise jalgratast ja naudite loodust.
kussee pihtla viinapood on?
Kui 1991 aastal sugulasel Rootsis külas käisin selgus, et bussiga liiklemine oli neil kallim kui taksosõit.
Täna, aastal 2013, see on 22 aastat hiljem ei ole me sellest veel aru saanud.
On ju Rootsi see sotsialsete hüvede maa, seal olid toona sotsiaalhoolde vajajatele just taksosoodustused aga mitte bussisoodustused.
Suure bussi ühe või kahe reisijaga tühisõit, …aga jõudu maksumaksjale!!!