Saaremaa lihatööstus püüab Soomes laiemat turgu

KADAKANE AHJUPRAAD: Uus toode, mis kuu jagu juba müügis olnud, Saaremaa kadakane ahjupraad, on Malle Mägi kinnitusel saanud oma kadakase meki kohalike siirupiemandate kadakasiirupist. Foto: Sander Ilvest

Ehkki Saaremaa lihatööstus (SLT) on juba paar aastat Soomes ise müünud oma tooteid mõnekümnes kaupluses, õnnestus neil novembri alguses sõlmida leping Soome suuruselt teise keti Keskoga, mille partneriteks on 1100 kauplust.

Soome Kesko on sarnane meie Eesti tarbijate keskühistuga, kuid seal on see SLT juhatuse esimehe Kristjan Leedo sõnul tunduvalt suurem. Nagu juba öeldud, kuulub Kesko ketti 1100 poodi. SLT leping Keskoga peaks olema esimene, mis on mõne välisettevõttega sõlmitud lihatoodete müügiks Soome turul. “Saime lepingu tehtud novembri alguses ja esimesed kaubad läksid teele eelmisel nädalal,” ütles Leedo. Ta märkis, et sellega on info nüüd Soomes välja läinud ja kõigil neil 1100 poel on võimalik tellida SLT kaupa.

Iseenesest on see aga natuke pikem protsess. “Need 30–40 poodi, kus me Soomes varem ise müüsime, tellivad nüüd otse Soome kesklaost. Teised tuleb aga vaikselt ise läbi käia ja neile end tutvustada,” selgitas ta. Kristjan Leedo ise on parasjagu põnevil ja leiab, et see on ettevõtte jaoks kindlasti põnev asi, mida ajada. “Loodan, et umbes aasta pärast on Soome-poolsed mahud meil arvestatavalt suuremad.”

Seoses Soome turuga on SLT võtnud juurde ühe töötaja, tootmisplaneerija. Soomes käib töö nõnda, et sealsed poed annavad tellimused sisse interneti kaudu. SLT-l on kohapeal ladu, kus jälgida, et seal oleks piisavalt kaupa.
“Tooted on samad, aga pakendid on teised, kuna seal peab silt soomekeelne olema. Tootmisplaneerija hakkabki seda asja Soome poolt jälgima,” selgitas Leedo, lisades, et tootmisplaneerija saab ka Eestis tööd teha ja vaadata, kuidas töö siin käib. Praegu tootmisplaneerijal Soomes suurt rabelemist veel pole, sest nagu Kristjan Leedo ütles: “Start on just antud ja hakkame alles vaikselt jooksma.”

Kuni Soome turul asi hooga käima läheb, saab SLT olemasoleva tööjõuga hakkama. Edaspidi tuleb asjad aga kindlasti üle vaadata. “200 tonni lisaks praegusele 500–550 tonnile peaksime olemasolevate inimestega ja seadmetega kindlasti suutma kuus teha. Kui see maht täis saab, tuleb hakata Saaremaalt inimesi juurde vaatama,” nentis Leedo.

Tooted, mis läbi sealse kesklao Soome turule jõuavad, on kindlad ja sortimendis on 11 toodet. “Päris nii see pole, et ühel päeval tellivad nad maksavorsti ja teine päev mingit muud asja,” tähendas Kristjan Leedo. Soomlastele mekivad kõige enam vorstitooted, jahutatud liha Saaremaalt põhjanaabritele ei viida. “On ju teada, et paljud eestlased on Soomes tööl. Loodetavasti saavad vähemalt nemad seal nüüd koduse maitse suhu,” muigas Leedo.

Arvestades soomlaste Saaremaa-lembust, võib loota, et SLT toodetel läheb Soome turul kenasti. SLT peatehnoloog Malle Mägi tõdes, et see aitab kindlasti kaasa. “Saaremaa on ju soomlaste seas tuntud,” sõnas ta, kinnitades, et tööstuse jaoks on tegemist suure väljakutsega.

Kui rääkida mõne lausega uutest toodetest, mis SLT on hiljuti Eesti turule toonud, siis alates oktoobrist on müügil kolm uut toodet. Täiesti uued on Saaremaa kadakane ahjupraad ja Pörssa praevorstid. Lisaks on kauplustes juba kuu aega müüdud saaremaist pikkpoissi.

Saaremaa kadakane ahjupraad on tehtud koostöös Saaremaa siirupiemandatega. “Kasutame nende siirupit ja omalt poolt oleme seda täiendanud maitseainetega. Üritame seda Saaremaa märki veelgi rohkem välja tuua,” rääkis Malle Mägi. Pörssa praevorstid on klassikalised, sobivad nii ahju kui ka grillile, ent talvel on need rohkem just ahjus valmistamiseks mõeldud.

Kölni toidumessil äratati paljudes huvi

Oktoobri algul osales Saaremaa lihatööstus Kölnis Euroopa ühel suuremal toidumessil Anuga, mis toimub üle kahe aasta. “Käisime seal esmakordselt koostöös põllumajandus- ja kaubanduskojaga,” sõnas SLT peatehnoloog Malle Mägi. Eesti ettevõtted, kes osalesid, olid seal väljas oma boksiga. Anuga mess on Mägi sõnutsi väga suur. Halle oli 11 ja ainuüksi liha all kolm halli.

Inimesi loeti päevas mitte tuhandetes, vaid suisa kümnetes tuhandetes. “Meie jaoks oli tulemus positiivne ja saime väga suure kogemuse. Ilmselt tuleb meil seal käimist jätkata,” ütles Mägi. Kes on juba korduvalt sellel messil käinud, teadsid rääkida, et tulemusi saab loota teise või kolmanda messi järel. SLT on aga juba esimese messi järel saanud hulga tagasisidet. Ühele Leedu tehasele tuleb näidiseid saata, huvi äratati ka Vene poolel.

“Olime seal põhiliselt oma hot dog’idega ja päris palju – mis meid üllatas – oli seal selliseid hot dog’i ostjaid, kes usulistel kaalutlustel halal-liha tahtsid,” rääkis Kristjan Leedo. Ta märkis, et sellest lähtuvalt saab edaspidi näiteks kaaluda, kui suuri investeeringuid oleks vaja teha, et valmistada spetsiaalseid halal-hot dog’e.

Lisaks jõudis SLT osaleda novembri algul ka Eesti toidumessil jõulutoodete konkursil ja nende Saaremaa linnulihasült võitis seal parima süldi tiitli. Sel aastal on sülti müüdud läinud aasta sama ajaga võrreldes juba 30 protsenti rohkem. Ka veretooteid on enam müüdud, juba 65 protsenti rohkem kui mullu. “Talve pole veel väljas, aga inimesed ostavad juba verivorsti uhkesti,” naeris Leedo.