Parafiinireostuse peavad koristama omavalitsused (24)

Parafiinireostuse peavad koristama omavalitsused

RAND ON PARAFIINI TÄIS: Toimetuses eile tehtud katse näitas, et aine ei sula ega põle, vaid selle kogus väheneb kuumuse mõjul särisedes. Mingit ebameeldivat lõhna seejuures ei eritunud. Foto: Irina Mägi

“Kallis kaasmaalane, tule ja aita ära koristada laiaulatuslik parafiinireostus, mis riivab silma ja rikub loodust!” Selline üleskutse ilmus eile Saarte Hääle veebi kuulutusterubriiki.

Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haameri kinnitusel selline üleskutse nendega kooskõlastatud ei ole. “Meie ja päästjate sõnum kohalikele omavalitsustele oli, et reostuse koristamine on omavalitsuste korraldada,” kinnitas Haamer. Millist mõju avaldab liivaga segunenud parafiinile merevesi, ta oletama ei hakanud.

Reostus jääb Salme ja Torgu valla randa, kokku umbes 30 kilomeetri ulatuses. Konkreetset tähtaega koristustöödeks antud ei ole, sest tegemist on töömahuka protsessiga.

Torgu vallavanem Tiit Põld on küsimust kuuldes selges kimbatuses. “Praegu on valget aega vaid siis, kui tööealised inimesed on tööl ja koolilapsed koolis,” märkis ta.

Seega ei saa vallavanema sõnul elanikke üles kutsuda koristustöödel vabatahtlikult osalema. Ühe võimalusena näeb ta kohustada maaomanikke koristama randa nende kinnistu piires. Kuid enamik maaomanikke on kas mandril või välisriikides.

Päästeamet on lubanud anda kindad ja kilekotid. Miks riik ise koristustöödega ei tegele, Põld öelda ei oska.

“Loomulikult ei saa eeldada, et kord viie aasta jooksul juhtuva õnnetuse puhuks peetakse mingit hulka inimesi palgal,” arvas ta. Samas on vallavanema arvates taas tegemist olukorraga, kus riik lükkab oma kohustused omavalitsuse kaela.

Peamised reostuspiirkonnad on Põllu teada Kaunispe sadamas ja Türju rannas. Seda, et reostusmaterjalist võiks küünlaid või tulehakatist teha, ta soovitada ei julge.

“Kui reostus avastati, võeti proovid. Vastus minuni jõudnud ei ole. Kuid üks kohalik väitis, et see parafiin mitte ei sula, vaid põleb. Las tuleb vastus, et tegemist on inimestele ohutu materjaliga,” soovitas ta küünlameistritel kannatust varuda.

Päästeameti pressiesindaja Viktor Saaremetsa sõnul tulenes otsus teha reostuse koristamine ülesandeks kohalikele omavalitsustele seadusest.

“Hädaolukorra seadus antud juhul ei rakendunud, sest reostuse kogumaht jäi alla viie tonni ja see pole loodusele piisavalt ohtlik,” selgitas pressiesindaja.

Samas on päästeamet igati valmis omavalitsusi aitama. “Kuid tänase seisuga pole keegi meie poole abi saamiseks veel pöördunud,” kinnitas Saaremets.

Print Friendly, PDF & Email