Enamikus maakonna omavalitsustest jääb vaesuse määr alla Eesti keskmise

Saare maakonnas elab suhtelises vaesuses 14,8 protsenti elanikest, omavalitsustest on aga suhtelise vaesuse määr Eesti keskmisest kõrgem Leisi, Mustjala, Pihtla ja Ruhnu vallas.

Kui Eesti keskmine suhtelise vaesuse määr on 17,6 protsenti, siis väikseid omavalitsusüksusi rühmiti hinnanud statistikaameti andmeil oli see näitaja Leisi, Mustjala, Pihtla ja Ruhnu valda koondavas rühmas koguni 19,3%.

Viimase rahvaloenduse ja 2011. aasta Eesti sotsiaaluuringu tulemused aluseks võtnud statistikaameti andmeil oli madalaim suhtelise vaesuse määr Kuressaares – 12,3%.

Kaarma vallas on suhteliselt vaeselt elavaid inimesi 15,2% elanikest. Kihelkonna, Kärla, Lümanda, Salme ja Torgu vallas elas vaeselt 16% inimestest, Laimjala, Pöide ja Valjala vallas 17%, Muhu ja Orissaare vallas 16,1%.

“Kaugel sellest, et meil on jõukad inimesed, aga vaadates elanikkonna arvu, sündide ja maksulaekumiste kasvutendentsi, ei oska ma oma valla kohta käivat protsenti metoodikasse süvenemata kommenteerida,” tõdes Pihtla vallavanem Jüri Saar. “Ehk on inimesed olnud liiga tagasihoidlikud? Rahvaloenduse puhul ei kasutatud ju aruandluse andmeid, vaid kirja läks inimese enda öeldu.”

“See on küll kurb number,” arvas Leisi valla näitaja kohta vallavanem Ludvik Mõtlep. Samas pidas ta avaldatud näitaja põhjuste selgitamist keeruliseks, teadmata kõiki statistika koostamise kriteeriume.

“Usun, et meie valla puhul avaldas mõju suur pensionäride ja puuetega inimeste osakaal, kelle sissetulekud on oluliselt väiksemad kui tööealistel,” arutles Mõtlep. “Ka on meie valla tööealiste elanike keskmine töötasu juba mitu aastat üks kehvemaid maakonnas.”

Statistikaameti andmeil erineb suhtelise vaesuse määr Eesti omavalitsustes ligi seitse korda. Kui Viimsi vallas ja Saue linnas elas 2011. aastal suhtelises vaesuses vaid 6% elanikest, oli Kallaste linnas, Alatskivi ja Peipsiääre vallas selliseid inimesi üle 40%. Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju maakonna omavalitsustes.

Rohkem on madala vaesuse määraga omavalitsusi Harju, Lääne ja Saare maakonnas, kus vähemalt pooltes omavalitsustes jäi vaesuse määr alla Eesti keskmist (17,6%). Hiiu, Ida-Viru, Valga ja Võru maakonna kõigi kohalike omavalitsusüksuste vaesuse määr ületas Eesti keskmist ning jäi 18–33% piiresse.

Suhtelise vaesuse hindamisel lähtutakse leibkonna kogusissetulekust, kus võetakse arvesse eri vanuses liikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu. Suhteline vaesus peegeldab sissetulekute taset võrreldes ühiskonna keskmise elatustasemega.

Print Friendly, PDF & Email