Saarlane koletust taifuunist Filipiinidel: hullem kui põrgu (6)

Saarlane koletust taifuunist Filipiinidel: hullem kui põrgu

HÄDA JA VILETSUS: Mart Tarkini sõnutsi oli Filipiinidel tegemist tohutu katastroofiga. Cebu lennujaam kubiseb lennukitest, mis toovad süüa, ravimeid, vett ja magamisaluseid. Foto: Euroopa Komisjon

Kolmandat aastat Filipiinidel Cebu City linnas elav saarlane Mart Tarkin tunnistab, et täpselt nädal tagasi sealmail maabunud taifuuni tulekuks küll valmistuti, kuid midagi nii koletut ei osanud paljud oodata.

Kõige enam sai ajakirjanduse andmeil taifuunis kannatada Leyte saare pealinn Tacloban ja selle mere ääres asuv lennujaam. Mart Tarkin ei ela küll sama saare peal, kuid siiski Leytega ühes kandis asuval Cebu saarel, Cebu City linnas.

Tarkini kinnitusel olid nemad taifuuni tulekuks valmis, kuna hoiatused olid varakult üleval. Soovitatud oli varuda toitu, vett, patareisid ning püsida kodus.

“Tegime ka päev enne sisseostud, soetades konserve ja muud mitte halvaks minevat ja küpsetamist-praadimist mitte vajavat,” rääkis Tarkin, lisades, et poodides käis ikka paaniline ostmine. “Järjekorrad olid meeletud ja letid tühjenesid välgukiirusel,” kirjeldas ta.

Ka mineraalvee müügikohad olid tohutu koormuse all, sest inimesed ostsid vett kohati kümnete liitrite kaupa. “Aga kõik sai varutud sellegipoolest,” kinnitas Tarkin.

Saarlane koletust taifuunist Filipiinidel hullem kui põrgu tarkin

MART JA JULIANA: Mart Tarkin ise pääses tormist üsna kergelt. Tema tüdruksõbra Juliana isapoolsetest sugulastest pooled on aga näiteks transporditud pealinna, poolte kohta informatsioon puudub. Foto: erakogu

Mart Tarkin ootas taifuuni tulekut oma Cebu Citys asuvas kodumajas. Selleks ajaks oli linn nii vaikne, nagu oleksid inimesed äkki maa alla vajunud. “Igapäevane mootorrataste, autode müra ning inimeste kära oli kadunud!”

Tarkin teadis, et tulemas on torm, millist ta pole seni kogenud ja mis tõenäoliselt toob kaasa palju purustusi. Ta tunnistas, et oli küll ärevil, aga otseselt ei kartnud. Tarkin märkis, et tundis end tegelikult isegi turvaliselt, kuna tema maja ei asu niivõrd mere ligidal, selle asupaik on ümbritsetud pea kolm meetrit paksude kivimüüridega ning tegemist on igati tugeva ja korraliku majaga.

“Liiati oli uudiseid vaadates ka näha, et tormi silm, kus kahjustused on kõige suuremad, tabab ainult Cebu saare põhjaosa, ja see on Cebu Cityst kaugel.”

Kui taifuun saabus, oli tuule ja murduvate puude müra sellegipoolest meeletu, maha sadas tohutu vihm ning kogu olek oli sünge.

Samas oli 7,2-magnituudine maavärin, mis vaid kuu aega varem seda kanti tabas, Mart Tarkini sõnutsi tema jaoks isegi palju hirmsam.

Nii kui torm möödus, sõitis saarlane mootorrattaga ringi vaatama, kui hullud on purustused. “Teede peal oli elektriliine, puid ja kõikvõimalikke asju, aga Cebu City pääses siiski hullemast,” kinnitas ta. Ta möönis, et mõned jõed olid küll taifuuni tõttu nii laiaks ja tohutu kiirusega voolavaks muutunud, et viisid kaasa maju, mis olid veekogule lubatust lähemale ehitatud. Need olid aga nii või naa ehitatud asjadest, mis olid ehitajatele lihtsalt kätte juhtunud.

Kõigest kaks päeva pärast koletut tormi käis Cebu Citys taas tavapärane elu. Siiski leidub seni tihedalt asustatud alasid ja külasid, kuhu ligipääs endiselt puudub. Tohutu abi Tarkini sõnul küll tuleb, aga ei jõua inimesteni.

Mart Tarkin märkis, et tal oli plaan minna Cebu saare põhjaossa, kuhu nüüdseks juba pääseb, kuid turvalisuse kaalutlustel mattis ta selle idee maha. Nimelt olevat relvastatud grupid ja inimesed mõnes kohas teed piiramas ja kui neile ette sattud, võetakse sult asjad lihtsalt ära. “Turvalisus on purustuste aladel suur küsimus. On inimesi, kes röövivad, et ellu jääda, aga on ka grupeeringuid, kes kasutavad olukorda.”

Mart Tarkini sõnutsi oli lõppkokkuvõttes tegemist tohutu katastroofiga. Cebu lennujaam kubiseb lennukitest, mis toovad süüa, ravimeid, vett ja magamisaluseid. Samuti on lennujaam täis tuhandeid põgenikke, kes on kaotanud kogu vara ja pere. “Inimesed, kes saabuvad aladelt, mis said kõige hullemalt pihta, räägivad, et see on hullem kui põrgu. Ainult rusud, surm ning inimesed tegemas ükskõik mida, et saada juua, süüa või vähemalt kuidagi teada, kas sugulased on elus.”

Neljapäeva õhtul, kui Mart Tarkin Saarte Häälega rääkis, oli ühe ta sõbra pere just suundumas appi, pakkimaks abisaadetisi Taclobani linna elanikele. Tarkin ise arvas, et taifuunieelsed hoiatused oleksid võinud olla selgesõnalisemad.

“Oleks inimestele hoiatustes öeldud: “Storm surge is coming” (tormihoiatus – toim) asemel “tsunami”, oleks palju elusid päästetud. Paljud ei tea lihtsalt sõna “Storm Surge” tähendust.

Eile pidid Tarkini juurde saabuma ühe ta sõbra pereliikmed – 15 inimest –, kes jäid taifuunis ellu tänu sellele, et pereisa sidus nad kõik üksteise järel enda külge ning siis omakorda puu külge kinni. Nõnda oldi tulvavees tunde.
Cebusse otsustas perekond minna seepärast, et seal saavad nad elamispinna ühe nende ja Tarkini ühise sõbra juures, kel kinnisvara jagub. Perekonnal endal pole pärast taifuuni enam mingit vara järel.

Print Friendly, PDF & Email