Haiglaravil viibinute arv on kahanenud (1)

Elanikkonna vähenemine ja paremad ravivõimalused on haiglaravil käinute arvu Saare maakonnas kümne aastaga poole tuhande võrra vähendanud.

Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistika haiglaravi kohta aastail 2003–2012 näitab, et Saare maakonnas – nagu Eestis tervikuna – on haiglaravil käinud patsientide arv aasta-aastalt kahanenud. Kui 2003. aastal kirjutati haiglaravi järel välja 5178 patsienti, siis mullu 4589.

“Elanikkond on Saaremaal väiksemaks jäänud,” põhjendas Kuressaare haigla ravijuht Marje Nelis. “Palju inimesi saab ravi ka perearsti juures ambulatoorselt ning ka ravimid on võrreldes 2003. aastaga paremaks läinud.”
Kuressaare haiglas on ravi keskmine kestus pikem kui kogu Eesti arvestuses – vastavalt 8,9 ja 7,6 päeva.

Mullustest haiglas viibinud patsientidest oli 919 puhul ravi põhjuseks vereringeelundite haigused. Seedeelundite haiguste tõttu oli ravil 526 inimest, hingamiselundite haiguste pärast 471. Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel vajas haiglaravi 407 patsienti, psüühika- ja käitumishäirete tõttu 392. Seoses raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodiga viibis haiglas 376 patsienti.

Arvukaim ravil viibinute grupp oli 75-aastased ja vanemad inimesed – neid oli mullu patsientide seas kolmandik, 1354. Kuni 14-aastasi lapsi oli haiglaravil käinute hulgas 348. Kui 20–24-aastaseid patsiente oli 184, siis 25–34-aastaseid juba 378.

Nii 20–24-aastaste kui ka 25–34-aastaste vanuserühmas moodustasid valdava osa need, kes viibisid haiglas seoses raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodiga.

Statistikast selgub, et kõige rohkem oli psüühika- ja käitumishäirete tõttu haiglaravil käinuid 2008. aastal (451), pärast seda on see arv pea iga aastaga pisut vähenenud.

Kliinilise psühholoogi Lia Hanso sõnul on neid, kes tulevad abi otsima psüühika- ja käitumishäirete tõttu, aastate taguse ajaga võrreldes siiski päris palju. “Inimesed on teadlikumad, saavad aru, et kui midagi on korrast ära, tuleb abi küsida.”

Hanso sõnul on tema patsientide seas palju neid, kes on hädas depressiooniga. “Seda tõsist haigust, mis muudab inimese töövõimetuks, ei tasu sugugi alahinnata,” ütles Hanso.

Kui 20–24-aastastest vajas mullu psüühika- ja käitumishäirete tõttu haiglaravi 10 inimest, siis 25–34-aastastest juba 46. Suurim oli selliste patsientide arv 75-aastaste ja vanemate seas – 81.

“Nooremad inimesed on kohanemisvõimelisemad ja suudavad eluraskustele vastu seista,” arvas Lia Hanso. “Ka alkoholiga liialdamise tagajärjed löövad välja hilisemas eas.”

Print Friendly, PDF & Email