Mardilaupäeval avatud Soela sadamas on 42 paadikohta (3)

SADAM ON AVATUD: Pärast lindilõikamistseremooniat jäid pildile MTÜ Saarte Kalandus juhatuse esimees Aarne Põlluäär (vasakul), sadamakapten Aksel Auga, Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima ja vallavanem Ludvik Mõtlep. Foto: Sander Ilvest

Ajaloolise Soela sadama asukohale ehitatud nüüdisaegse multifunktsionaalse sadama põhikai mahutab 20 ja ujuvkai 22 alust. Pammana poolsaare uus merevärav ja võrgukuur avati pidulikult laupäeva pärastlõunal.

“Tänast tunnet on raske sõnades väljendada. See on rõõmupäev kogu poolsaare rahvale,” ütles sadama heaks vaimuks kutsutav Aksel Auga. Põline randlane meenutas aega, kui Murika merest püütud räimekogused Soelasse toodi. Praegu sadamakapteni ametit pidava Auga sõnul on kala paari aasta taguse ajaga võrreldes taas rohkem.

“Kui sadam hakkas ilmet võtma, siis tuli ka kala,” tõdes Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. Viiekümneliikmelise Soela sadama seltsi juhatuse esimehe Margus Pajuste ettekandest sai avamisele tulnud arvukas seltskond täpse ülevaate nii ehituse käigust kui ka kogu kompleksi maksumusest.

Viis aastat tagasi loodud MTÜ Soela Sadama Selts võttis põhieesmärgiks uue sadama rajamise. “Kui kinnisvaraarendajate jaoks on kolm tähtsat asja asukoht, asukoht ja asukoht, siis väikesadama jaoks on olulised inimesed, inimesed ja asukoht. Meie inimesed on kõik tublid. Seltsi kuuluvad ka suvesaarlased. Ühistegevus on meid liitnud. Igaüks meist on andnud oma panuse selle sadama ja võrgukuuri valmimisse,” toonitas seltsi juht, ettevõtja ja Leisi vallavolikogu liige Pajuste.

Sadama rajamine läks maksma 393 051,87 eurot. PRIA kalandusfond toetas Leisi valla ettevõtmist 318 384,05 euroga ja Leisi valla panus oli 74 364,29 eurot. Võrgukuuri ehitamine maksis 72 983 eurot. Sellest 50 007 eurot annetasid seltsi liikmed. Leaderi programmist saadi toetust 13 790 eurot ja vald aitas 9186 euroga.

Sadama territoorium sai mustkatte. Akvatooriumist välja kaevatud ligi 4000 kantmeetrit savimoreeni kuhjati mõnesaja meetri kaugusele lastele kelgu- ja suusamäeks.

Peaehitaja oli AS Kuressaare Ehitus. Ettevõtte juhi Tõnu Toompuu sõnul oli Soela sadam Kuressaare Ehitusele üldse 27. vesiehitis. “Midagi erilist selle sadama ehitamisel ei olnud. Vahest võib mainida seda, et sulgesime muulidega sadama akvatooriumi, et ala paremini süvendada,” märkis Toompuu.

Sadama akvatoorium süvendati kahe meetri sügavuseks. Ennekõike on sadam rajatud kohalike kalurite tarvis, aga selle multifunktsionaalsus võimaldab vastu võta ka külalisjahte ja -kaatreid. Margus Pajuste oli veendunud, et juba järgmise aasta navigatsioonihooajal saavad nad külalistele sadamas ka vajalikke teenuseid osutada.

Soela sadamat teati juba mitu sajandit tagasi. 18. sajandil asusid Soelas ka Punase Risti päästejaam ja piirivalvekordon. Sadama lähistel on vana kiviehitis, mis on kasutusel olnud nii elamu, piirivalvurite maja kui ka soolalaona.

Hiiumaalt saarlastele kingitust tooma ja häid sõnu ütlema tulnud Tärkma sadama seltsi liige, ametilt Saku õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein andis teada, et tuleval aastal saab valmis ka Tärkma sadam. “Meil oli Soela sadama rajamisest palju õppida. Kindlasti aitavad naabersaarte sadamad kaasa hiidlaste ja saarlaste vaheliste sidemete avardamisele,” toonitas Kastein.

Avamistseremoonial peeti kingituste ja tänusõnadega meeles nii ehitajaid kui ka kõiki neid, kes sadama rajamisele kaasa aidanud. Külla tulnud mardisandid naerutasid puupüsti täis võrgukuuri publikut päevakohaste naljade ja trikkidega.