Villu Veski: kultuurikeskus kui rahvamaja on ajale jalgu jäänud (23)

Villu Veski kultuurikeskus kui rahvamaja on ajale jalgu jäänud

KRIITILINE: Villu Veski sõnul on Kuressaare kultuurikeskus odava konverentsisaali laega kaarhalli meenutav ehitis, mis on kogu oma sisekujunduse ja olemusega ajale jalgu jäänud. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare Kultuurivara juhataja Villu Veski tõdeb, et Kuressaare kultuurikeskus vajab uuenduskuuri, sest praegusel kujul on see ajale jalgu jäänud ning kaotanud igasuguse külgetõmbe noore ja nõulikuma maitsega publiku jaoks.

“Praegu tunnevad paljud inimesed seda kohta kui Saaremaa keskraamatukogu, kus on muu hulgas on ka üks saal,” ütles Villu Veski. “See ei ole see, mis tänapäeval inimesi kokku tooks.”

Veski osutas, et 11 aastat tagasi renoveeriti Kuressaare kultuurikeskus konverentsikeskuseks, kuid paraku on tulemuseks üks odava konverentsisaali laega kaarhalli meenutav ehitis, mis on kogu oma sisekujunduse ja olemusega ajale jalgu jäänud.

“Ütlesin juba seitse aastat tagasi siia tööle asudes, et hoone tuleks seest renoveerida inimsõbralikumaks, selliseks, mis vastaks kaasaja nõuetele,” lausus Veski. “Saagu see hoone siis hästi saarepärane või hoopiski väga kaasaegne, kuid igal juhul ei meeldi inimestele koos käia konverentsikeskuses,” lisas ta.

Samuti tuleks Veski sõnul panna kultuurikeskuse hoonele nimi ja teha sellele värskendatud turundus, et hoone oleks Eestis tuntud nagu KUMU või mõni muu kultuuriobjekt.

Professionaalide keskus

Villu Veski meenutas, et kolhoosiajal oli igas keskuses üks hoone, kus inimesed said koos käia. Et kooskäimiskoht ei tohtinud olla kirik, sai terve Eesti täis rahvamaju. Ettekujutus kultuurikeskusest kui kohast, kus inimesed armastavad koos käia, on siiski ammu muutunud, ning suur osa nooremast põlvkonnast põhimõtteliselt rahvamajades ei käi. Seevastu vanemale põlvkonnale tundub, et kultuurikeskus peaks jätkuvalt olema selline, nagu see on olnud viimased mõnikümmend aastat.

Vana Baskini Teatri komöödiaetendused on Kuressaare kultuurikeskuses välja müüdud, aga noort publikut on seal vähe. Isegi Kuressaare noortekollektiivide juhid ei soovi tulla meelt lahutama kultuurikeskusse, pigem valitakse selleks mõni muu koht. “Kultuurikeskus oma publiku ja tegevusega justkui vananeb kogu aeg ning põhjus on selles, et praegune kultuurikeskus ei ole märk kaasaegsest arengust,” rääkis Villu Veski. “Kui me kultiveerime seda suhteliselt humoorikat, aga lihtsakoelist programmi liiga palju, sest see toob saalirendi mõttes kasu, siis on muidugi väga raske saada inimesi väärtkultuuri nautima,” lisas ta.

Kui praegu on Kuressaare kultuurikeskuse üks põhilisi ülesandeid olla rahvakultuuri kollektiivide igaõhtune harjutamise paik, siis Veski meelest võiks keskus jääda edaspidi professionaalse tegevuse jaoks, majaks, kus toimuksid kõikvõimalikud kontserdid ja teatrietendused. “Et inimesed, kes on alla 50 aasta vanad, tahaksid ka sinna tulla ja tunda, et nad käivad kaasas selle elu ja arenguga, mis tänapäeval toimub,” ütles Veski. “Seetõttu ongi pigem Sadhu jämm see koht, kus noored korra kvartalis koos käivad, aga kas see töötaks ka igal laupäeval, seda me ei tea.”

Olukorras, kus tänapäevane tehnika pakub kultuuritarbimiseks tohutult võimalusi, ei ole Veski hinnangul jätkusuutlik hoida kinni sellisest aegadetagusest formaadist, nagu seda on rahvamaja. Rääkides rahvakunsti viljelejate tulevikust, pakkus Veski, et neile tuleks anda oma seltsimaja, kus rahvakultuurikollektiivid saaksid segamatult harjutada ja tähtpäevi pidada.

Kultuur peab olema kõva väärtus

Villu Veski sõnul on ta ühte meelt rahvusooperi direktori Aivar Mäega, et kultuur ei ole mitte mingi teisejärguline pehme väärtus, vaid otse vastupidi. “See, et me nimetame ennast eestlasteks, on ainult tänu eesti kultuurile, mitte teedeehitusele,” lausus Veski, kelle hinnangul saab lihtsalt raha teenida ka töötades Austraalias või Iirimaal. “Sellepärast peaks linnavalitsuse suhtumine nr 1 olema see, et just kultuur on see kõva väärtus, mis lasebki meid end tunnetada saarlastena.”

Veski mainis ka, et Kultuurivaral oli mugavam tegutseda siis, kui asutusel oli omaette eelarve omaette raamatupidamisega. Praegu on eelarvelisel asutusel väga pikk eelarveprotsess, mis peaks ette nägema ka 1,5 aasta pärast tekkivaid pisivajadusi. Tegelikus elus võiks eelarve olla aga paindlikum ja kiiremini reorganiseeritav vastavalt olukorrale, sõnas Veski.

Print Friendly, PDF & Email