Üle poole saarlastest peab oma tervist heaks

Võrreldes Eesti keskmisega on Saare maakonna elanike seas rohkem neid, kes hindavad oma tervise väga heaks või heaks.

Statistikaameti avaldatud andmed käesoleva aasta kohta näitavad, et Saare maakonna 16-aastastest ja vanematest elanikest hindas oma tervise väga heaks või heaks 58,3% (Eesti keskmine oli 55%).

“Tore on see, et üle poole meie maakonna inimestest tunneb end hästi, samas muidugi tahaks, et see protsent oleks suurem,” kommenteeris statistikaameti avaldatud andmeid perearst Eve Nurmekivi.

Läänemaal terveimad

Ei heaks ega halvaks pidas oma tervist 30,5%, halvaks või väga halvaks aga 11,2% maakonna elanikest. Kogu Eesti näitajad on vastavalt 30% ja 15%.

Kõige rohkem on end väga terveks või terveks pidavaid inimesi Läänemaal – 66,8%, kõige vähem aga Põlvamaal – 36,5%. Samas leidis koguni 30,7 protsenti Põlvamaa elanikest, et tervis on halb või väga halb. Järvamaal oli selliseid elanikke vaid 8,1 protsenti.

Dr Nurmekivi sõnul võib inimese tervist ja tema hinnangut oma tervisele mõjutada ka sotsiaalmajanduslik olukord. “Võrreldes Põlvamaaga, kus suur osa elanikkonnast on töötud ja on palju sotsiaalprobleeme, on meil Saare maakonnas olukord parem,” tõdes perearst.

Neid, kelle tervis pole enda arvates hea ega halb, on enim Ida-Virumaal (38,6%) ja kõige vähem Hiiumaal (21,4%).

Tervisliku seisundi hinnangut käsitlevad arvud on aastate 2004–2013 jooksul tublisti kõikunud. 2004. aastal pidas vähemalt 16-aastastest inimestest oma tervist väga heaks või heaks kõigest 46 protsenti. Kõrgeim on see näitaja olnud aga 2009. aastal – 60,5%. Neid, kes hindasid oma tervise kehvaks või väga kehvaks, on enim olnud 2005. aastal (13,7%), kõige vähem aga 2010. aastal (7,3%).

Seda, et nende igapäevategevus on tervise tõttu suurel määral piiratud, leidis tänavu 5,1 protsenti vähemalt 16-aastastest elanikest. Et need on piiratud mõningal määral, arvas 26,3 protsenti (kogu Eesti kohta avaldatud näitajad olid vastavalt 9,3% ja 23,5%).

Ka need arvud on aastate jooksul tublisti muutunud. 2004. aastal leidis koguni 14 protsenti maakonna elanikest, et tervise tõttu on nende igapäevategevus suurel määral piiratud. Kõige väiksem oli aga tänavune näitaja. Neid, kellel tervislik seisund piiras igapäevatoiminguid mõningal määral, oli enim 2006. aastal – 29,1%.

Pikaajalise haiguse põdemist kinnitas tänavu 47% Saare maakonna elanikest. Kogu Eesti kohta on selliseid inimesi 44,3%, enim Põlva maakonnas (57,1%), kõige vähem aga Järvamaal (39,6%).

Kõige rohkem oli neid, kes vastasid pikaajalise haiguse põdemise kohta jaatavalt, 2011. aastal – 47,9%. Kõige vähem on selliseid inimesi olnud aga 2009. aastal – 40,7%.

Hinnang on subjektiivne

“Need arvud statistikas ei pruugi näidata tegelikku olukorda,” lausus dr Nurmekivi. “Hinnang oma tervisele on ju üsna subjektiivne. Näiteks kui inimesel küsitluse ajal pea valutab, võib ta ju vastata, et tervis on kehv. Samas, kui ma võrdlen Saaremaa ja mandriinimesi, kellega töötanud olen, siis Saaremaa inimene on pisut leebem ja tagasihoidlikum, öeldes kõige kohta “ei ole häda midagi”, ent kui edasi küsima hakata, selgub, et on ikka küll.”

Statistikaameti avaldatud näitajad on saadud Eesti sotsiaaluuringu andmete põhjal.

Print Friendly, PDF & Email