Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni hinnangul pole põhjendatud sel nädalal riigikogu täiskogus esimesele lugemisele minev looduskaitseseaduse muutmine, mis keelab suuremate kui 30 meetri kõrguste ja võimsamate kui 20-kilovatiste tuuleenergia generaatorite ehitamise Saaremaal, Hiiumaal, Muhu ja Vormsi saarel.
“Tuuleelektri tootmise eeldus on tuule olemasolu ning arvestades, et Eesti parimad tuuled puhuvad just saartel, siis on eelnõu justkui ettepanek püüda edaspidi kalu vee asemel metsast,” märkis Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen pressiteates.
Kasoneni kinnitusel on Lääne-Eesti maavalitsused koos kohalike omavalitsuste ja ametite esindajatega pärast mitmeaastast tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamist jõudnud lahendusteni, kuidas arendada tuuleenergiat nii, et seejuures säiliksid ka kogukondadele olulised väärtused.
“See on olnud demokraatlik ja kõiki huvigruppe kaasav protsess, mille jooksul pole keegi teinud ettepanekut saartel tuulikute rajamine ära keelata,” ütles Kasonen.
Ka ei nõustu Kasonen eelnõu autori Tõnis Paltsi väitega, nagu vähendaks tuuleparkide püstitamine turismi.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
see on valikute küsimus kas arendada turismi või tuule-elektri tootmist? kohalikule kogukonnale on igal juhul olulisem ja tulusam toimiv turismimajandus, tuulikud täidavad vaid käputäie mandri ettevõtjate rahakotti.
ida-viru tuhamägedele võiks neid koledusi panna, aga turismipiirkonda see ei sobi kuna juba üks kõrge tuulik tekitab visuaalse-reostuse paarikümne kilomeetri raadiuses.
Olen eelmisega nõus. Pealegi- kuidas saab saarte elanik sellset kasu, et ta ukse taga tuhisevad tiivikud? Ei kuidagi- elektriarvele lisatakse see juurdemaksuna, mitte mahamaksuna.
Kui tuuleenergia pole odavam, siis milleks seda toota? Selleks et arendaja täidaks maksjate arvelt oma rahakotti, olles ometri saanud arendustegevuseks igasugu toetusi küll riigilt, küll Euroopa liidult?
Milleks siis risustada saari kõrgmonstrumitega? Kui turist on huvitatud tutvumisest puutumata ja risustamata loodusest- siis kindlasti ei ole seda maastikku mitte sobiv tuulik.
Veel midagi. Kas on ikka uuritud, kuidas mõjub lindudele, nii mööda rändavatele kui kohapeal pesitsevatele , selline tuulikute hulk? Looduskooslus on niigi habras. Rikkudes selle tasakaalu, rikume võib-olla igaveseks midagi olulist, mida praegu ei adu. Sest suured rahamagnaadid on tugevamad, nende sõna maksab?
Kas Sõnajalgade tuulikutest on kellelgi naabritest kasu? Milles see avaldub? Kallimas elektriarves? Tükeldatud merevaates? Elektromagnetväljas, mis märkamatult lähemaid elanikke mõjutab? Pidevas mühinas ja vihinas, mida tuulik tekitab? Hävitatud kassikäppades? …
Minu meelest annavad tuulikud visuaalile pigem juurde. Pealegi on turism Saaremaal hooajaline, aastast kaks kuud sisse toov sektor. Normaalseks arenguks võiks veidi laiema vaatenurga võtta.
Eelnõud käivad enne Riigikogu esimest lugemist ka Vabariigi Valitsusest läbi seisukoha võtmiseks.
Ka VV seisukoht on sama, mis Eesti tuuleenergia assotsiatsioonil — ei ole põhjendatud. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni vastuses lükatakse isegi kõik Tõnis Paltsu põhjenduseta väited väga argumenteeritult ümber.
Aga kas peaks olema põhjendatud?
Tõnis Paltsu valimislubadus oligi eelnõu esitamine, mitte suurte tuugenite keelustamine.
Riigikogu lõpetas Looduskaitseseaduse muutmise seaduse lugemis 2013 aasta märtsis, Palts hakkas oma valimislubadust täitma kolm kuud hiljem. “Suurte Tuugenite Keelustamise” jutuga saanuks välja tulla siis, kui aasta algul Looduskaitseseaduse muutmist arutati aga see pole ju “profesonaalne” — Eestis on seadused muutmiseks, mitte täitmiseks!
IRL on IRL.
Siin kordan oma kommentaari, mille kirjutasin 13.07.2013 kirjutisele “Turismisaartele elektrituulikud ei sobi”:
“Nädal tagasi kirjutas üks teine Riigikogu liige, millega Riigikogu liikmed tegelikult tegelevad.
http://arhiiv.saartehaal.ee/2013/07/09/priileivasooja-pihtimus/
Millega nad siis tegelevad? Ehk, mis muutub, kui Paltsu Looduskaitse seaduse muutmise eelnõu Riigikogu saalis läbi läheb?
MITTE MIDAGI EI MUUTU!!! Looduskaitseseadus võeti Riigikogus vastu 21.04.2004
ja muudeti seda seadust seal samas Riigikogus:
17.06.2004
22.02.2005
21.04.2005
07.06.2006
21.02.2007
14.11.2007
19.06.2008
10.12.2008
18.12.2008
20.05.2009
18.06.2009
15.10.2009
27.10.2009
22.04.2010
20.05.2010
17.06.2010
16.06.2010
22.02.2011
31.05.2011
08.12.2011
23.01.2013
20.03.2013
27.03.2013
25.04.2013
Hetkel kehtiv redaktsioon hakkas kehtima käesoleva aasta esimesel juunil ja juba on esitatud seaduse muudatuse eelnõu. TASE!
Ega asi siis sellega piirdu — Eestis ei ole seadused mitte täitmiseks, vaid muutmiseks!!!
Seadus võiks kehtida vähemalt ühe Riigikogu kooseisu aga seda on poliitikutelt ikka üle mõistuse tahta.
Ohu märk kirjutises on paberlehes kirjutise alguses, veebis aga kirjutise lõpus — IRL!
Tõnis Palts, Riigikogu liige, (IRL) sõdib elektrituulikute vastu Saaremaal ja Kaido Kaasik, Saare maavanem (kohalik esiIRLlane) tahab Saaremaal pakkuda tasuta ühistransporti nende elektrituulikutes loodud elektrienergiaga.
Sügisestel KOVi valimistel korjab IRL nüüd Paltsu ideede pooldajate hääled ja ka Kaasiku ideede pooldajate hääled — see, et tegelikult on need ideed üksteist välistavad — no see ei huvita IRLli küll kuidagi, hääled on tähtsad!“
Nüüdseks on valimised läbi.
IRLi trikid toimisid – mõlemad mehed osalesid kohalikel valimistel IRLi peibutuspartidena ning nüüd organiseerib IRL Kuressaares “laiapõhjalist linnavõimu”, mis seisneb koalitsioonipartneri üle parda heitmises.
IRL on IRL.
Elektrit on meil vaja kuid kas alati arvestatakse inimestega. Tuulegeneraatori töötamisel tekkiv infraheli suurus ei ole normeeritud, kuid paari kilomeetri raadiuses võib see kahjustada tervist. Austraalias on mõju uuritud. Tekkinud tervisekahjustust nimetatakse tuulegeneraatori sündroomiks ja selle sümptomid on inimestel erinevad. Selle teema kohta on põhjalik artikkel ajakirjas “Loodusesõber”1/2013
Marile täienduseks.
Kui “Loodusesõbrast” kohe artiklile teed ei suuda leida, võiks kasutada alltoodud otseviidet:
http://publ.com/BookData/Auns5ya/basic-html/page60.html
ja lugeda lisaks sellele leheküljele läbi veel järgnevad.
Lugejatele veel niipalju, et tegemist on väga tõsise probleemiga, mida ei saa lahendada suhtumisega – aga me ei saa ju siis “tuulegeneraagotitega” pro elektrituulikutega enam saartel elektrit toota. Just nimelt – suurtuulikutega ei saa!
Viitamised tuuleenergeetika teemaplaneeringutele ja kogukondade oluliste väärtuste säilitamisele on pehmelt öeldes…
üks paras viis oma erihuvisid ära peita.
“tuulegeneraagotitega” – vabandust, ikka “tuulegeneraatoritega”