Ristiku lasteaias tuleb islamiteemaline koolitus (1)

Kuressaare Ristiku lasteaias korraldatakse tuleval nädalal õpetajatele koolitus teemal “Moslemist laps Eesti haridussüsteemis”, mille viib läbi Kätlin Hommik-Mrabte.

Saarte Hääle toimetusse jõudis signaal, et 6. novembrile plaanitud islamiteemaline koolitus tekitas esialgu lasteaia töötajates segadust ja protestigi. Kui selgus aga, et koolitus on siiski vabatahtlik, võttis see pingeid maha, samas registreerus loengule ainult paar-kolm soovijat. Koolitusele vastuseisu põhjustest ei olnud õpetajad nõus rääkima.

Ristiku lasteaia direktor Monika Talistu põhjendas koolituse läbiviimist eesmärgiga lasteaiaõpetajaid täiendavalt harida ja neile uusi teadmisi jagada. “See on meie kultuuri rikastamine,” tähendas Talistu, lisades, et meil juba on erinevatest kultuuridest lapsi. “See on tänapäeva tendents, piirid on lahti.”

Konkreetselt Ristiku lasteaias on Talistu sõnul praegu kolm erineva kultuuritaustaga last, nende seas kaks moslem Kätlin Hommik-Mrabte poega, kolme- ja viieaastane.

“Kuna Kätlin Hommik-Mrabte on ise pedagoog, õppinud nii usuteaduskonnas kui ka elanud Marokos, siis oskab ta ka seda teemat [“Moslemist laps Eesti haridussüsteemis”] edasi anda oma kogemuse ja õpitu kaudu,” ütles Talistu.

Küsimusele, kas lasteaias on tulnud ette arusaamatusi seoses kultuuride erinevustega, vastas Talistu, et kindlasti mitte. “Õpetajad on olnud mõistvad ning kuna see teema [erinevad kultuuritaustad] on rühmas olemas, siis on hea, kui see asi läbi räägitakse,” arvas direktor.

Kuigi ka Saaremaa ühisgümnaasiumis inglise ja prantsuse keelt õpetav Kätlin Hommik-Mrabte, kes on Ristiku lasteaia hoolekogu liige, kinnitas, et konflikte erineva kultuuritausta pinnalt pole lasteaias olnud, tuleb tema sõnul kasuks, kui neist asjust räägitakse.

“Tegelikult tuleb erinevaid lapsi juurde järjest rohkem,” lausus ta, lisades, et kui õpetajad on erinevatest kultuuridest teadlikumad, siis aitab see ennetada ka konflikte, mis võivad tekkida.

Oma loengul kavatseb Kätlin Hommik-Mrabte rääkida kultuuritausta küsimustest, millega võiks arvestada, näiteks toitumise erinevustest. “Moslemid ei söö näiteks sealiha,” sõnas Hommik-Mrabte.

Neil päevadel, kui lasteaias on menüüs sealihast road, paneb ta poegadele kaasa omavalmistatud toidud, mis Saarte Hääle andmeil on tekitanud tema lastes siiski ka nõutust, miks nad ei tohi süüa sama toitu, mis teised lapsed.

“Meil on lasteaiaga algusest peale välja töötatud süsteem, mille järgi on neil kõige lihtsam ja perel ka,” avaldas Hommik-Mrabte Ristiku lasteaiale vastutulelikkuse osas kiitust.

Saarte Hääle küsimusele, kas lasteaia õpetajad peavad arvestama laste usulise ja kultuurilise taustaga, vastas haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna asejuhataja Tarmo Kurm jaatavalt.

“Kindlasti,” ütles Kurm, viidates ka koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale, mille kohaselt on lasteasutuses olulised sellised põhimõtted nagu kodu ja lasteasutuse koostöö, eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ja teiste kultuuride eripäraga arvestamine.

Kuna lasteasutus on Kurmi sõnul last ja tema perekonda toetav asutus, on lasteasutustes levinud ka hea praktika, et erineva kultuuritaustaga pered tutvustavad oma traditsioone.

“See aitab kaasa vastastikusele laste ja perede mõistmisele ja ühise üksteist arvestava kogukonna tekkele,” märkis Kurm, rõhutades, et samas on oluline, et väärtustatakse Eesti kultuuritraditsioone ja tuginetakse Eesti põhiväärtustele.

Ivika Laanet, Merike Pitk

Print Friendly, PDF & Email