Laupa oo ingedepäe

Ikka terit jälle. Pärast seda, kui neid kellusid nüid jälle teeseks keerti, oo õhtad nii kotipimed ja pitkad. Soa ete vidustki pidada. Tüölt kojo minnes aa üsna sõketsiga. 

Neh ja sõnnamoale, kus nee jõulutuled põlema pannasse, lähäb viel üle kuu aa. Aga juu siis tuleb nüid nee tubasemad tüöd ette võtta. Neh õues ju sie lehekuaretis koa änamaste ää riisutud, mis sa ing sial muedu kõõnustad.

Laupa oo ingedepäe. Muuseum oo oma piale võtn selle pääva niiütelda tähistamise. Neh, aga see´p tähenda mittemärki seda, et rahvas piaks igavese paarutamisega laupa Koguva minema. Oopistükkis Liiva roamatukoguse oo asja ja mitte laupa, vaid riede õhta kellu poole viiest, sest sial seda ingedepääva just peetsegid. Neh, et muuseumi üritus oo, siis riagib sial pikemalt Eda, kis oo kokku pannud mailmatuma pitka ja hirmus põneva jutu Hellamaalt pärit preestrist, Timoteos Roist.

Ja üleselle tuleb ja riagib rahvaga preester Andreas Põld. Nõnna et riede oo nõuke kena õigeusklik vidusepidamine.

Siis viel. Stipendiumi soamise paprite äätoomise aega tehti pitkemaks. Ja nüid oodetse teisi vallamajas kätte tulevaks esmasbeks – neljandaks novembriks.

Neh ja kui ingedepäe möödas oo, siis põlegid änam – paljast nädalijägu ja mardipäe oo käe. Mardilaupa õhta oo nõuke suuremad sorti mardipidu koa laanis.

Hellamaa külakeskuses ja külakeskusega seltsis aitab seda pidu korralda ikka jälle Muhu muuseum. Neh, turista köib talve vähä ja nüid oo nendel sial niipaljuke aega koa käe, et soavad omadele inimestele ühte-koma teist muistsest aast õpeta ja riakida.

Selle mardipiduga oo siis sõuke lugu, et pihta akkab kellu seitsmest ja pileti innaks oo kaks eurut. Mardisandid soavad tuimuidu sisse. Laanis oo pisike näitemäng ja välja valitse kõige uhkem mardisant. Ja neh tansiks läheb koa.
Mis pidu see ilma tansita oo. Ja nüid kukkuge nobesti omale sõuksi nardid otsima, misest sured moekad mardisantide riided tiha soab.

Nobesid näppusid neh, ja olge munuksed!

Print Friendly, PDF & Email