Koolis antavad kodutööd peaksid olema keelatud (410)

Tihti puutume kokku õpilastega, kes aina kuulutavad, et nii palju on õppida ja et nad veedavad poole oma uneajast raamatute taga, et kõik kohustuslikud kodutööd ära teha. Statistika näitab, et 29% 13-aastastest õpilastest kulutab kodutööle vähemalt kaks tundi. Vastasel juhul saadakse õpetaja kurja pilgu osaliseks või koguni “kukub” e-kooli mõni üks või kaks.

Tihtipeale jääb aga pedagoogidel arvestamata asjaolu, et õpilane tegeleb ka muuga peale kooli. Näiteks käiakse trennides, et vaimset koormust maha laadida.

Uneaeg jääb lühikeseks

Trenn algab üldjuhul pärast kooli ja lõpeb kella seitsme paiku õhtul. Noor inimene tuleb koju, tahab normaalselt puhata, süüa, aga see pole võimalik, sest kooliülesandeid on järgmiseks päevaks liiga palju. Kui ta nendega lõpule jõuab, on kell juba ammu üle südaöö tiksunud.

Kuna seetõttu jääb uneaeg lühikeseks, hakkab selline kiire elutempo ühel hetkel tervisele käima. Soovides saavutada ideaalseid õpitulemusi, koormab õpilane ennast üle, tekib koolistress.

Müütiline koolistress, millesse paljud täiskasvanud eriti uskuda ei taha, on siiski olemas. Lauri Vahtregi on öelnud, et kodused tööd on peamine stressiallikas juba algklassidest alates. Mõelda vaid, mida tunneb üks gümnasist, kelle õppematerjal on palju sisutihedam…

Muide, siinkohal võiks kohe väita, et milleks need huviringid – haridus peab primaarne olema. Ja kui aega jääb, võib kõige ülejäänuga tegeleda. Kuidas peaks noor inimene sel juhul maailma avastama, kui koolis saab ta 80% osas lihtsalt kuiva teooriat? Praktikat jääb väheks, aga huvitegevus just seda suudabki tasakaalustada. Sellega omandatakse mitmesuguseid oskusi, mis õppimisele palju kaasa aitavad.

Hindamine on väär

Teine kodutöödega seonduv probleem on ebavõrdsus. Viimane on ka põhjus, miks François Hollande tahab Prantsusmaal kodutööd keelata. Ta on öelnud, et pole aus, kui mõni laps saab abi oma vanematelt, kui teisel jällegi puudub selline võimalus. Seetõttu on ka kodutööde hindamine väär, kuna õpilaste keskkond kodutööde tegemisel võib kvaliteedi poolest olla erinev.

Et probleemi lahendada, pakuti ühe võimalusena, et gümnaasiumiosas keelustatakse kodutööde tegemise kohustus, sest selles eas suudetakse juba teha tarku otsuseid. Õpilane võib teha kodutöid, mida õpetaja andnud on, kui tunneb selleks vajadust, kuid ta pole kohustatud neid tegema. Sealjuures kehtib ka klausel, et õppekava peaks muutuma.

Eesmärk on vähendada faktiteadust, et tunnis jõuaks ainet põhjalikumalt läbi võtta. Juba seetõttu väheneks ilmselgelt vajadus kodutööde järele.

Tänapäeval poleks enam vaja õppida pähe kõiki nimesid, aastaarve ja pisidetaile, kuna praegusel infoajastul on guugeldades võimalik millisekunditega leida õige vastus. Oluline on hoopis oskus luua seoseid.
Seega – kodutööde kohustust peab piirama, et luua paremate võimalustega keskkond noorele nii kooli kui ka huvitegevuse suhtes.

Laura Oolup
Kuressaare gümnaasiumi abiturient, väitleja

Print Friendly, PDF & Email