Amina õpib Saaremaal kuduma ja tikkima

Amina õpib Saaremaal kuduma ja tikkima

TUBLI TÜDRUK: Õppealajuhataja Maidu Variku sõnul on Amina tubli ja aktiivse õpilase musternäidis. Foto: Sander Ilvest

Saksamaalt Hamburgist aastaks Kuressaare gümnaasiumi õppima tulnud Amina Therese Balajo kiidab saarlaste sõbralikkust ja imestab sõiduplaanide puudumise üle bussipeatustes.

“Tere, minu nimi on Amina,” tutvustab KG kümnendik Amina end Saarte Hääle ajakirjanikule ja fotograafile eesti keeles. “Ma olen vahetusõpilane Saksamaalt. Olen viisteist aastat vana, elan Salmel. Mul on kaks venda Saksamaal ja kaks õde Eestis. Mulle meeldib pildistada, muusika, tantsimine ja sport.”

“Esimese semestri lõpus pidas Amina oma esimese avaliku eestikeelse kõne publiku ees,” märgib KG õppealajuhataja Maidu Varik.

“Olin küll närvis, aga usun, et sain hakkama,” arvab Amina ise. Samas tunnistab ta, et kuigi mõistab eestikeelsest jutust juba üsna palju, on tal endal veel raske rääkida – alati ei tule vajalikud sõnad meelde. Seetõttu jätkub meie jutt inglise keeles. “Kes minuga eesti keeles vestelda tahab, peab olema väga kannatlik ja aeglaselt rääkima,” lausub Amina, lisades, et ka tunnis ei mõista ta alati õpetaja juttu.

Ema, isa ja kaks õde

Augustis Eestisse saabunud Amina vahetusperes on tal lisaks ema Elenile ja isa Raul Schiffile kaks õde – 14-aastane Mona ja 11-aastane Anna-Lee, kes õpivad samuti KG-s. “Mu siinne pere meeldib mulle väga,” teatab Amina.

Pärast koolipäeva käib Amina kord nädalas kooris laulmas ning kavatseb järgmisel kuul hakata õppima tikkimist ja kudumist. Kuigi nii mõnigi ei pea neid käsitööalasid just kõige põnevamaks tegevuseks, leiab Amina, et Saksamaal ei pruugi tal sellist võimalust kunagi tulla. “Minu peres küll ei tikita ega koota,” lausub Aafrika juurtega tütarlaps, kelle isa on pärit Gambiast.

Suurlinnameluga harjunud Amina arvates on Kuressaare pisike ja vaikne linnake. “Vahel liigagi vaikne,” arvab ta. Kuressaare väiksuse tõttu on siin ka vaba aja veetmise võimalusi vähem kui suurtes linnades. “Ja mõnes kohas on näha, et majad on väga vanad,” tõdeb Amina. Sellegipoolest talle Kuressaare meeldib – eriti siinne mõnus ja hubane raamatupood, linnus ja park.

Ka oma kooliga on ta rahul. “See kool on võrreldes minu kooliga Saksamaal väga suur,” lausub Amina. “Algul, kui ma veel ei teadnud, kus miski asub, eksisin isegi ära.”

Oma valikut ei kahetse

Kaasõpilasi peab Amina väga abivalmiks: “Mul on selline tunne, et igaüks püüab mu eest hoolitseda.”

Eestlasi – ja saarlasi – iseloomustab Amina üsnagi kinniste inimestena. “Kui teed ise esimese sammu, on nad enamasti sõbralikud,” ütleb ta. “Minu probleem on aga see, et olen ise üsna häbelik.”

Kui küsida, kas ta peab Eestis ja Saaremaal midagi kummaliseks, vastab Amina: “Imelik on see, et bussipeatustes puuduvad sõiduplaanid – alguses olin seetõttu üsna abitu. Saksamaal on igas bussipeatuses, olgu see ükskõik kui väike, sõiduplaan olemas.”

Eesti toidu kohta ütleb Amina, kes on taimetoitlane ja isegi kala ei söö, et see on “lihtsalt toit”. “Söön siin üsna vähe,” märgib ta.


Maidu Varik, Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja:

Amina on õpilasena väga tubli. Ta on energiline ja aktiivne, tahab kõike teha ja proovida. Ta on tõestanud, et väga lühikese ajaga võib korda saata suuri asju. Eesti keelega saab ta juba hakkama (eesti keele tunnid on tal individuaalselt).

Amina on oma klassis hästi omaks võetud ja lööb kaasa paljudes ettevõtmistes: mängib teatriõhtul, osaleb kergejõustikuvõistlustel. Õppetöös on Aminal ainult head ja väga head hinded ning muidugi tunnevad temast suurt heameelt saksa keele õpetajad, kellel on nüüd tubli saksa keele edendaja käepärast võtta.

Print Friendly, PDF & Email