Saarlanna innustab Eesti äriingleid (1)

KUTSUS SAARLASI ÄRIINGLITEKS: Saaremaalt pärit Signe Viimsalu sõnul võib äriingliks hakata igaüks, kellel on kõrge riskitaluvus, leidub vaba raha ja palju aega. Foto: Sander Ilvest

Saaremaalt pärit Signe Viimsalu leiab Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni eesotsast. Peene nimega ühendus koondab vabatahtlikke investoreid, kes oma raha  innuga uutesse äriideedesse paigutavad.

Läinud neljapäeval astus assotsiatsiooni tegevjuht Signe Viimsalu Saaremaa arenduskeskuse sünnipäevaseminaril esimest korda kodusaare publiku ette, et äriinglitest saarlastele kõnelda. Lühidalt kannab Eesti Äriinglite Assotsiatsioon nime EstBAN (Estonian Business Angels Network) ning on alles aasta tegutsenud.

“Tahame investeerida ekspordivõimekusega firmadesse,” teatas Viimsalu algatuseks. Seega on esmajoones ääretult oluline, et äriinglitelt tuge soovijad oskaksid inglise keelt. Muidu pole äriinglitel nendega suurt midagi peale hakata. “See on selleks, et tahame nad alates esimesest päevast viia maailma vallutama,” kinnitas Viimsalu.

Tuge saavad näiteks startupid

Äriinglite eesmärk on kasvatada nn seemneinvesteeringute arvu Eestis. Seemne all mõeldakse nn väikesi investeeringuid. Äriingli näol on tegemist füüsilise isiku, mitte fondiga. Ta investeerib alati vaid oma raha. “Võtab oma taskust ja investeerib seda startupidesse või kasvuettevõtetesse.”

Nn investeerimisbürool võiks Viimsalu sõnutsi jätkuda vähemalt viis kuni seitse aastat kannatust. Olenevalt muidugi turust. Äriingliks olemine ei ole kindlasti passiivne tegevus. “Äriingel peab olema hästi käed-küljes suhtumisega. Ta peab ettevõtet ka ise aitama turgudele. Ei ole nii, et annad raha ja ootad, et see kasvaks. See ei kasva kuskile, kui ise selleks midagi ei tee,” tähendas ta.

Äriinglina saab tegutseda üksinda või leides endale võrgustiku, nagu EstBAN. Euroopas on keskmine summa, mida ühte start-up’i paigutatakse, 15 000–20 000 eurot. Prantslased panevad Viimsalule teadaolevalt ühte ettevõttesse nt 5000 eurot, ent neil on ka äriinglite jaoks eriline maksurežiim ning palju raha saadakse deklaratsioonide täitmisel tagasi.

Oluline märksõna äriinglite tegevuse juures on sündikeerimine ehk Signe Viimsalu sõnul koos investeerimine. Näiteks paneb kolm äriinglit koos raha ühte startupi.

Igapäevane töö EstBanis on selline: koos vaadatakse laekuvad projektid läbi, arutatakse, kas neisse on mõtet investeerida, miks seda on mõistlik teha ja mis tingimustel. “Samas otsus, kas paned oma raha sinna, kas riskid või ei riski, on su enda langetada. Keegi ei sunni,” kinnitas Viimsalu.

Taotlusi, äriideid ja projekte võib esitada pidevalt, selleks saab juhiseid äriinglite kodulehelt, mille leiab hõlpsalt netis otsingusüsteeme kasutades. Taotlus jõuab õigesti toimetamisel spetsiaalsesse süsteemi, kust esmajoones näeb seda just Signe Viimsalu, kes vaatab üle, kas vajalikud dokumendid on taotlusega kaasas. Kuna äriinglite võrgustikud on üle ilma omavahel seotud, võib Viimsalu vajadusel taotluse edasi saata mõne teise riigi äriinglite ühendusele.

Äriinglil peab olema aega ja raha

EstBANil on tihe koostöö nt Soomega, kus aktiivseid äriingleid on praeguseks ca 300. Paljugi sõltub ka sellest, millisele turule tahetakse oma ideega jõuda, seega saab idee soovi korral läkitada just sinnakanti. Pärast esimest ülevaatust toimub kvaliteedikontroll – Signe Viimsalu pluss rotatsiooni korras viis äriinglit vaatavad projektid üle ja otsustavad esialgu vaid seda, kas nad tahavad autoritega kohtuda. Seejärel toimubki kohtumine – iga kuu esimesel esmaspäeval –, kus tuleb oma projekti äriinglitele lühidalt esitleda.

Kui see on läbi, järgneb traditsiooniline investeerimise protsess ja sõlmitakse osanikevaheline leping. Investor ei ole firmas küll enamusosalusega, kuid lepingus on kirjas, et ta saab mõjutada ettevõtmise kulgu.

Signe Viimsalu kutsus Saaremaalgi kõiki, kel vaba raha leidub, äriingliks hakkama. Alguses võib ka passiivse rolli võtta, mitte kohe investeerima tormata, ja õppida teistelt äriinglitelt, kuidas asi käib. “Me ei hooli, mis telefoni sa omad või kui kogenud oled. Aega peab palju olema, seda küll,” kinnitas ta.

Ühel hetkel peab äriingel aga ettevõttest välja pääsema. Selleks hetkeks peab ettevõte olema jalad alla saanud, et saaks toimuda ostu-müügitehing, ning selle peale tuleb mõelda aegsasti.

Investeeritud üle 4 miljoni euro

Eesti äriinglid alustasid aasta tagasi üsna tagasihoidlikult. Signe Viimsalu sõnutsi tulid 25 meest vabatahtlikult kokku ja otsustasid ühenduse luua. Mõeldi, et tore on, kui 40 liiget kokku saab. Kui 100 projekti on läbi vaadatud, ka tore. Kui lisaks 10–15 investeeringut aasta jooksul suudetakse teha, on väga hästi. “Kokku nõnda üks miljon eurot – suurepärane,” tõdes Viimsalu.

Praeguseks on EstBANi äriinglid Signe Viimsalu sõnul aga välja käinud vähemalt 4,4 miljonit eurot 42 ettevõttesse. Äriingleid on Eestis praegu kokku 45.

Kui on huvi EstBANi või äriingelluse vastu, siis uuri lähemalt siit: www.estban.ee ja võta Signega ühendust.