Haigla juhtkond: eriarstile saab aja kinni panna igal tööpäeval (12)

Haigla juhtkond eriarstile saab aja kinni panna igal tööpäeval

KORD KEHTIB JUBA AMMU: Nii Marje Nelise kui ka Viktor Sarapuu kinnitusel saab eriarsti vastuvõtule registreeruda igal tööpäeval kella 8-st 16-ni. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare haigla polikliiniku registratuuris reedel toimunu, mis lugejate seas suurt vastukaja tekitas, on haigla juhtkonna kinnitusel arusaamatus ning süüdlast seejuures taga ajada ei saa.

Eile Saarte Häälega ühendust võtnud lugejad olid veendunud, et haigla juhatuse esimehe Viktor Sarapuu selgitused eriarstidele registreerimisel tekkinud järjekordade kohta olid täielik häma. Haigla juhi sõnul pole aga mingit hämamist olnud. “Ma tahan mustvalgel öelda, et minu sõnum on tõene!” sõnas Sarapuu ja tema sõnu kinnitas eile ka haigla ravijuht Marje Nelis.

Haigekassa ei luba

Selle tunnistuseks näitasid nad haiglasisest käskkirja, mis viimati uuendatud mullu mais. Sama eriarstile registreerimise kord kehtib samamoodi aga varasemastki. Käskkirja kohaselt saab inimene eriarsti vastuvõtule registreeruda igal tööpäeval kella 8-st kuni kella 16-ni. Sama kordas Sarapuu oma sõnul üle tänavu 25. septembril maja koosolekul.

“Andsin veel korra suusõnaliselt selle info kõigile, et haigekassa ei luba nn kampaania-järjekordi,” kinnitas ta, lisades, et kuna aluskäskkiri on varasemast olemas, ei pidanud seda uuesti vormistama. Seega polnud kõnealusel koosolekul tegemist mitte uue korra tutvustamisega, nagu haiglajuhi selgitustest reedel mõista võis, vaid kehtiva korra ülekordamisega.

Sarapuu nentis, et raviasutus suudab anda meditsiinilist abi sellises mahus, nagu tal on kaadrit ja ressursse. “Rõõm oli suur, kui saime endale väga hea silmatohtri. Väga hea silmaarstiga koos tekkis aga fenomen, kus nõudlus on suurem kui võimsus,” tõdes ta. Ilmekas näide oligi reedene olukord, kus nõudlus ületas tunduvalt pakkumise, märkis haiglajuht, viidates sellele, et valdav osa patsientidest soovis aega just silmaarstile.

Segaduse on Sarapuu kinnitusel tekitanud see, et alati ei mõisteta dokumente või korraldusi millegipärast üheselt. Samas ei pea haigla juhtkond kedagi konkreetset süüdlaseks ja nii ei otsita süüdlast ka registraatorite hulgast, kes soovivat Sarapuu sõnul patsiendile läheneda lihtsalt sõbralikumalt. “Ja siin ongi koht, kust asjad hakkasid hargnema.”

Haiglajuhi selgitusel valmib kuu 25. kuupäevaks arstide töögraafik järgnevaks kaheks kuuks, samal ajal avaneb see arvutiprogrammis LIISA, mille järgi toimub vastuvõtuaegade panek. “See oligi aga komistuskivi, kus tekkis infotulv, et registreerime ainult kindlal kuupäeval ehk 25-ndal. Inimesele öeldi, et saame täpse vastuvõtuaja öelda 25. kuupäeval selle kahe kuu mahus.” Vale see iseenesest ei olnud.

Lahtiseletatuna olevat haigla “kodukorra” kohaselt nii: kahe kuu lõikes saab inimene teada konkreetse vastuvõtuaja. Kui registreerimissoove on rohkem – ja praegu neid juba on rohkem, st järjekord on pikem kui kaks kuud –, pannakse kirja vaid inimese nimi ja teatatakse talle, kui tekib vaba aeg. Selleks olevat registratuuris nn lisaraamat, kuhu registreeritakse need patsiendid, kes ei pääsenud sellesse kahe kuu gruppi. Kui selguvad arstide uued töögraafikud, saavad esimestena vastuvõtuaja kirja need, kes on lisaraamatus ootel.

Arstidel suur koormus

Probleemi võimendab Marje Nelise sõnul seegi, et inimesed jätavad vahel arstile minemata ja samas sellest teatamata. Nõnda läheb arstiaeg raisku, ehkki tegelikult oleks registratuuri töötajad saanud selle anda järgmisele ootel patsiendile.

“Ma loodan, et inimesed saavad aru, et me tõesti muretseme nende heaolu pärast. Arstidel on suur koormus ja me tahame neid siin hoida, me ei taha, et nad ära läheksid,” ütles Marje Nelis. Tema kinnitusel on haigla püüdnud asju paremuse poole muuta. Näiteks on haiglal viimaks ometi oma silmaarst, kes töötab hommikul kella 8-st õhtul kella 16-ni.

“Ei ole tal ka ühtegi tasulist vastuvõtuaega, sest tal pole selleks lihtsalt aega. Ta töötab praegugi oma võimete piiril,” kinnitas Nelis. Kellel tõepoolest on silmadega mingi tõsine probleem, saab Nelise kinnitusel minna oma perearsti juurde, kellelt saab saatekirja silmaarstile ning sedapidi pääseb inimene arsti juurde kiiremini. Säärasteks juhtudeks on vastuvõtt garanteeritud kindlasti varem.

Lisaks võib etteruttavalt öelda, et kui polikliiniku remont aasta lõpus lõpeb, peaks tööle rakenduma ka täiesti digitaalne registratuur, mis peaks taolised probleemid juba eos välistama.

Print Friendly, PDF & Email