Mees, keda nägupidi teada ei tohtinud

Mees keda nägupidi teada ei tohtinud

ENAM NÄGU EI VARJA: Kui varem ei tihanud Hannes Kelt tööst tulenevalt avalikkuse ette tulla, siis nüüd, tööposti vahetanuna on ta olemine veidi vabam. Foto: Sander Ilvest

Pikk noor mees, silmad suured ja selged kui väikesel lapsel, istub päikselisel sügishommikul Kuressaare südalinna kohvikus ja segab auravas kohvitassis sulavat suhkrut. See mees on Hannes Kelt (29) – noor, ent staažikas kriminaalpolitseinik, kes pole oma tööst tulenevalt kuigi sageli tihanud avalikkuse ette tulla.

Loomult tundub Hannes tasane, kuid võib-olla see tõesti ainult tundub nii. Ta räägib vaid seda, mille kohta küsid, ja mitte grammigi rohkem. Eks see ole õige ka. Ja osalt tingitud ta viimatisest tööst. Siiski on ta ääretult sõbralik ja varmas vastama kõigile küsimustele, mis talle esitad.

Sel hommikul, kui Hannesega vesteldud sai, oli ta parasjagu kahe töökoha vahel. Kui ta poleks just sel ajal olnud tööd vahetamas, ei oleks ta ka temast kõneleva lehelooga nõustunud.

Nimelt töötas Hannes Kelt septembri lõpuni – ühtekokku üle viie aasta – Põhja prefektuuri lastekaitsetalituses. Tema töö spetsiifikast tulenevalt polnuks mõistlik teda avalikult näo ja nimega presenteerida. Tema töö oli kriminaalmenetlustes tõendite kogumine. Otseselt ei menetlenud ta ühtegi kriminaalasja, aga sisuliselt oli just tema menetleja käepikendus.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email