Türgi turu ärakukkumine jätab lihaveised kohalikule tööstusele (4)

Aasta pärast lihaveiste Türki eksportimise soikumist on kohalike karjakasvatajate huvi Saaremaa lihatööstuse vastu taas kasvanud, tõusnud on ka lihatööstuse pakutav kokkuostuhind.

“Meil ei ole sel aastal olnud sellist aega, et oleks olnud probleeme kohaliku või eestimaise veiseliha varumisega,” ütles AS-i Saaremaa Lihatööstus juhatuse esimees Kristjan Leedo, kelle sõnul on tööstusel tekkinud juba veiselihavaru.

Küll aga võib Leedo sõnul türklaste teeneks meie loomakasvatajatele lugeda seda, et loomakasvataja saab nüüd kohalikult tööstuselt kõrgemat hinda. “Sellest ajast, kui türklased hakkasid meie veiseid ostma, on lihaveiste kokkuostuhind 40 protsendi jagu tõusnud,” möönis ta.

Eelnevatel aastatel umbes 20 lihaveist Türki müünud Leisi talunik Riivo Vaet ütles, et ta müüs 2. septembril Saaremaa lihatööstusele 19 looma ja jäi hinnaga rahule. Samas oli Vaet hiljuti valmis müüma paar noorlooma ka Türki, kuid Eestis kuni 270 kilogrammi kaaluvaid noorloomi kokku ostmas käinud türklased ei saanud koormat kokku. Türklaste pakutav eluskaalu hind oli küll poole euro jagu madalam kui varem, aga kannatas Vaeti sõnul ikkagi veel müüa.

Eesti tõuloomakasvatajate ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluääre sõnul kehtib Eesti tõuloomakasvatajate ühistul leping türklastega loomade müümiseks 2014. aastani, kuid Türgi riigi kehtestatud 40-protsendiline tollimaks muudab loomade müümise Türki majanduslikult mõttetuks. “Ka türklased ise olid meiega ausad ja ütlesid, et see äri ei tasu meil ajamist,” sõnas Põlluäär.

Tõnu Põlluääre sõnul peavad Eesti veisekasvatajad praegu leppima vaid oma turuga, samal ajal kui lihaveiste arv Eestis on kasvanud juba üle 60 000.

“Praegu on käes sügis, kus nuumaveiseid just müüa plaanitakse ja selles suhtes ei ole nalja natukestki,” viitas Põlluäär suurele müügisurvele. Ehkki Euroopa maades pole veiseliha hind sisuliselt kõrgem Eesti omast, tuleb uut turgu siiski otsida, sest muidu tekib Eestis veiseliha üleküllus. Probleem on ka selles, et veiseliha tarbimine on Eestis väga madal. “Me pole eriti harjunud veiseliha sööma ja me ei suuda seda ka osta, sest veiseliha on ikkagi kallis,” selgitas Põlluäär.

Postimees kirjutas, et Eesti veisekasvatajad ei kuluta aega ega energiat Türgi võimaluste tagaigatsemisele, vaid otsivad aktiivselt uusi müügivõimalusi. Balti riikide koostööprojekti Baltic Grassland Beef raames oleks lähitulevikus võimalik Šveitsi eksportida 15 000–20 000 lihaveist, Eesti osa sellest võiks olla 7000–9000 looma aastas. Samuti on Eesti lihaveisekasvatajatel käimas läbirääkimised rootslastega, kes oma turgu küll väga kaitsevad, kuid kus lihahind on väga kõrge.

Türgi eksporti korraldanud Eesti tõuloomakasvatajate ühistu andmetel müüdi aastatel 2011–2013 Saare maakonnast Türki nuuma- ja tapapullidena 476 lihatõugu veist (Saaremaa lihatööstus vajab sama palju veiseliha 1,5 kuu jooksul), mis on umbes 12% kõikidest Eesti lihatõugu pullide müügist. Oma loomi müüs Saare maakonnast Türki 37 loomaomanikku, st umbes 13% kõikidest Eesti lihapullide müüjatest.

Saaremaalt Türki müüdud lihaveised tõugude kaupa: limusiin 30%, šarolee 18%, simmental 17%, hereford 17%, aberdiin-angus 14%.

Print Friendly, PDF & Email