Saikla marjakasvatajad on hädas hakkidega (3)

Paar aastakümmet tagasi Saikla kandis kosuma hakanud hakikoloonia on aastate jooksul teinud suurt kahju ja tüli kohalikele maasikakasvatajatele.

“Esimesed punased marjad, mis tulevad, lähevad nii kaua haki kõhtu, kuni sa leiad kusagilt ühe surnud haki ja selle jalgupidi üles riputad,” rääkis Saikla põllumees Aarne Põri, kelle sõnul teevad hakid kahju ka varasele kapsale.

“See on täitsa põrguvärk kohe!” ei suutnud teine Saikla marjakasvataja Noimi Paulus hakkidest rääkides emotsioone vaka all hoida. Tema sõnul tulevad hakid surnuaias asuvast elupaigast ja laskuvad parvedena maasikapõllule.
“Kui sa selle maha magad, siis on sul põld poole tunniga maasikatest puhas. Nad võtavad ühe nokatäie igast marjast ja ongi aamen,” lausus maasikakasvataja, kes on mõnel aastal hakkide tõttu kaotanud paaritonnisest saagist kuni viiendiku.

Noimi Paulusel on Saikla külas kaks maasikapõldu, valitud selle järgi, et oleks rohkem lõunapäikest ja vähem põhjatuult. Mõlemal põllul on suurust 15 sajandikku. Esimesed marjad lähevad Noimi Pauluse põllult hakkidele, sest linnud on kohal kas hommikul varavalges, kui perenaine alles toas toimetab, või siis ta lihtsalt ei jõua rohimise ja muude tegemiste kõrvalt hakkidel silma peal hoida. “Kuna põld on oma 100 sammu pikk, siis on nad nii häbematud, et kui mina olen ühes põllu otsas, siis nemad laskuvad juba teises põllu otsas maha,” ütles Paulus. “Ma pean neid kividega loopima ja käsi plaksutama.”

Noimi Paulus rääkis, et maasikate valmimise ajal ei saa ta isegi linnas oma asju ajamas käia, sest peab kogu aeg kodus valves olema. “Esimene nädal, kui valmivad alles üksikud marjad, siis tuleb mul üksi vehkida, aga kui noppijad on juba põllu peal, siis mul enam muret pole,” lausus ta. Erandiks on varahommikud ja vihmased ilmad, kui maasikanoppijaid põllul pole.

Hakkide peletamiseks laseb Noimi Paulus esmalt jahimehel ühe linnu maha lasta ja riputab selle siis jalgupidi põllu äärde üles. Pärast püssipauku on hakid lausa mitu päeva kadunud ja kui nad siis välja ilmuvad, kostab suurt hädakisa ja linnud tiirutavad põllul maasikakorjajate peade kohal. “Nad tulevad sind ründama, nad on vihased su peale, et see surnud lind seal ripub,” selgitas Noimi Paulus, kelle sõnul kulub lindudel rahunemiseks paar päeva, pärast mida nad inimese kohalolekul põllule enam ei tiku.

Noimi Paulus on katsetanud ka maasikataimede katmist peenravõrguga, kuid oodatud tulemust see hakkide puhul ei anna. “Toksib läbi võrgu ja kui lendu tõuseb, tõmbab võrgu küünistega kaasa ja viib kuskile hunnikusse lennu pealt,” kinnitas ta.

Noimi Paulus rääkis, et aastaid tagasi, kui Saikla veski veel töötas, oli olukord praegusest veel hullem. Veskist said linnud viljapudemeid, mis aitasid neil talve üle elada ja koloonia aina paisus. “Siis oli täiesti hullumaja, kogu aeg tuli joosta ühe põllu juurest teise juurde ning siis ei aidanud need surnud linnud ka suurt midagi,” meenutas Paulus. “Kümmekond aastat tagasi läks see veski pankrotti, taevased jõud vist aitasid,” lisas ta.

Noimi Paluse sõnul on hakid maasikate peale maiad seetõttu, et maasikate valmimise ajal on lindudel toiduga kitsas käes. Niipea kui teravili küpseb, jääb maasikapõllul rahulikuks, sest hakid lähevad piimküpset vilja tallama ja nokkima.

Aarne Põri sõnul hakkide tekitatud kahju neid Saaremaad hakivabaks nõudma ei pane, küll aga võiks hakkide arvukus olla reguleeritud. “Keegi võiks neid asju näha ja reguleerida, aga neid nägijaid on nagu vähe,” tõdes põllumees.

Print Friendly, PDF & Email