UUS! Saarte Hääl tegi maakonnale valimistiiru peale (FOTOD)

Saarte Hääl kajastab oma kodulehel terve päeva vältel valimiste kulgu Saare- ja Muhumaalt. Uudis täieneb pidevalt uue info ja fotodega  valimisjaoskondadest.


Esimene hääl läks tegijatele

Saaremaa äärevalla Torgu keskus Iide on valimistepäeva hommikul, kui välja surnud. Tuli põleb vaid vallamajas asuvas valimisjaoskonnas. Ametnikud tembeldavad valimissedeleid ning kontrollivad valmisolekut.

Kell 9.10 vurab vallamaja ette hõbedane Opel, kust astuvad välja Laine  ja Innar Mäebe külast. Valla esimesed valijad valimiste päeval on üllatunud, et just nemad on esimesed. “Viitsime kodus küll hirmsasti aega, et mitte liiga vara jõuda,” imestab Laine, kes enda sõnul on alati valimas käinud. “Vene ajal käisin Mäebelt jala Jämajasse (7 km), kell viis hakkasime minema. Et ikka esimene olla,” naerab ta.

Seekord on valik juba ette tehtud ning pärast valmissedeli postitamist ütleb Innar, et valis neid, kes tegusid teevad. Selle kohta, et kuuldavasti olevat enne valimisi Torgu valla rahvaarv jõudsalt kasvanud ütleb Laine, et tema ei tea sellest eriti midagi.

“Aga isegi kui nii on, siis see ju kasulik. Inimeste tulumaks tuleb ju valda,” ei näe tema miskit probleemi.

“No siin kõik lubavad ju nii palju.”

40 minutit pärast valimistepäeva starti jõuab valima Läbara küla mees Aare. “Ei ütle,” muigab mees vastuseks küsimusele, keda ta valib. “No siin kõik lubavad ju nii palju,” tunnistab ta, suunurgad kergelt üles keeratud. Aare arvates tuleb igal juhul valimas käia. “Kes siis veel valib, kui mitte sina. Siis saab pärast midagi öelda ka.”

Torgu vallas on kokku nimekirja kantud 329 valijat, mida on 22 võrra rohkem kui neli aastat tagasi. Valimisjaoskonnast öeldakse, et päeva peale tuleb ka nii mõnelegi vanainimesele hääletussedel koju viia.

Hommikuse seisuga oli kodushääletajaid 14. Olgugi ääremaa, on Torgu läbi aegade olnud maakonna üks kõrgema valimisaktiivsusega omavalitsusi. 2009 aastal käis valimas 79% nimekirja kantutest.


Salmel lähevad hääled ühte auku

Salmel käib kella 10 paiku valimisjaoskonnas vilgas sebimine. Hääletajaid jagub. Esimese tunniga oli valimas käinud 24 inimest. Laual on kommid ja õunad, kuid need olevat ikkagi vaid valimisjaoskonna töötajatele.

Rahvamajas asuva valimisjaoskonna ees selgus see, mis tegelikult on üsna kindel. Inimesi küsitledes tunnistasid seitsmest seitse, et hääl sai antud kohalikule valimisliidule, mis praegugi vallavolikogus kõiki kohti omab. Lisaks on valikus ka 2 inimesega Reformierakond ja 1 nimega IRL.

Lassi külast rattal valima tulnud Maret nentis, et ega neil suurt valikut pole jah, aga elul pole ka viga midagi. Seega ei näe ta põhjust kellegi teise poolt hääletada.

“Ma olen Salme eluga rahul.”

Sama ütleb ka Urmas, kes muidu elab Tallinnas, kuid täna jalgpallimängu tõttu Salmel viibib. “See ühendus, mis siin on,” annab ta teada oma valikust. “Ma olen Salme eluga rahul,” on ka tema põhjus.

Kerstile seevastu miskid nimekirjad korda ei lähe. “Mina hääletan ikka sama inimest,” tunnistab ta ja jätab valitu nime siiski enda teada. Kersti tunnistab, et suurematel valimistel valib ta ikka oravaparteid, aga seekord on Salmel see nimekiri niruvõitu. “Üks on ikka väga noor alles,” arvab ta.

Saaremaa tuntud lambakasvataja Koidu jaoks oli valik lihtne. Ta valis iseennast. Lahetaguse küla mees Koit ütleb, et valimistel tuleb osaleda igal juhul. Sest siis on pärast põhjust ka viriseda ja valituks osutuna saab ta ka Salme serva peal asuva küla mured paremini volikogusse viia. Juttude kohta, et Salmel on vaid ühe nimekirja võimu tõttu selline kommunismitaoline seisund, arvab Koit, et see pole mingi jutt. “Aga kes keelab teisi nimekirju kõrvale teha, kes keelab end kandidaadiks seadmast,” arvab ta. Salme vallas on valima oodatud 1042 valijat. Neli aastat tagasi oli neid 1046.


Lümandas erinevus rikastab

Lümanda vallas on teadupoolest tõsine valimisvõitlus. Volikogu 11 koha peale soovib 46 kandidaati. Valimas käinud Janne ütleb, et Lümanda ongi selline poliitiliselt aktiivne vald. “Erinevus rikastab ju,” naerab ta.

“Te raiskate ka siin raha praegu,” ütleb Saarte Häälele üks tundmatuks jääda sooviv vanahärra Lümanda valimisjaoskonna ees. Tema sõnul on raharaiskamine üldiselt probleem. Oma valik on tal tehtud ja tal on ikka kindlad valikud. “Mulle ei meeldi sellised, kes hüppavad ühes kohast teise.”

Vilve ütleb, et tema valis selle järgi, kuidas kampaaniat tehti. “Me (abikaasaga – toim) oleme alles siia kolinud ja elame oma aia sees, teistega kokku ei puutu. Aga meie valitu käis meil kodus lausa,” toob ta näite personaalse kampaania vajalikkusest.

“Ma valin seda nimekirja, kus vallavanem on,” märgib Sander ja ütleb, et vallavanem on tubli ja tema on Lümanda vallaga rahul.

Praeguse vallavanema poolt andsid oma hääle ka valimas käinud vanaproua koos noorema saatjaga, kes oma nime ei tahtnud avalikustada. Kuigi vanaproua arvas, et tema valik on saladus, arvas temaga kaasas olnud saatja, et pole saladust midagi. “Valisime vallavanema. Ütleme nii, et alguses ta ei saanud kohe vast aru, mida tegema peab. Nüüd ootame juba tulemusi,” arvab ta. “Pole vallavanemat, pole ka valda,” arvab nüüd ka vanaproua ise.

Lümandas on valimisnimekirjadesse kantud 730 nime, mis on seitsme võrra vähem kui neli aastat tagasi.


Kihelkonnal valitakse tegude järgi

Pritsumees Kalle keerab oma uhke auto valimisjaoskonna ette ja ütleb, et on täna tööl. Valimas on ta alati käinud ja nii sai ka täna valik tehtud. Pritsumeeste teema on viimasel ajal olnud “kuum teema” ja Kalle sõnul mõjutas seegi tema valikuid. Kihelkonna komando on vastupidiselt Leisile õnneks veel alles. Kihelkonna suurim mure ongi tema arvates töökohtade nappus. “Ei või iial ju teada,” nendib Kalle, et pole kindel, kas nende komando ja töökohad ikka püsima jäävad. Tema valis selle järgi, mida seni on tehtud.

Heiki valis samuti selle järgi, mida on seni korda saadetud. “Ja, et teed oleks talvel puhtad. Praegu on ikka nii, et peab ise ka kühveldama,” arvab ta.

Valimised on perekondlik ettevõtmine. Nii tuligi Jaan valima koos perega. “Poisid ajasid, ise poleks viitsinud ehk,” arvab ta. Ka tema tegi valikuid juba tegude eest. “Lubada võin mina ka,” arvab ta, et eks see lubamine ikka üks mee moka peale määrimine ole. Ja kui valima ei lähe, siis ei saa loota millegi paranemise peale, arvab ta.

“Siis oli ikka paigaltammumine, kogu aur läks riidlemise peale.”

Need ajad, kui Kihelkonnal kohalikud poliitikud sõna otseses mõttes kaklesid, on Jaani sõnul õnneks möödas. “Siis oli ikka paigaltammumine, kogu aur läks riidlemise peale,” tunnistab ta.

Urve vaatab vastupidiselt teistele juba tulevikku ja valis enda sõnul kedagi uut.

Kihelkonnal on valijate arv nelja aastaga kõvasti langenud. 743 valija asemel on seekord nimekirjades 697 nime. Valimisjaoskonna töötajate sõnul ollakse ikkagi aktiivsed valijad. Inimesi on valimas käinud terve ennelõuna vältel.


Kärla pole elamiseks vilets kant

Kärla vallamajas asuva valimisjaoskonna uksel seisab Ülo, kes härrasmehelikult naisterahvastele ukse avab. Ülo on kõva valimiskogemusega mees. Omal ajal, kui ta ise kandideeris, sai ta enda sõnul ikka vabalt isikumandaadiga sisse. Nüüd ta pole enam kaks korda kandideerinud ja seega tuleb valida kedagi teist. ”Ma valisin selle tugevama nimekirja,” jääb ta saladuslikuks. Lisab siiski, et tal on hea meel selle üle, kuidas ta nüüd mööda vastavatud kergliiklusteed saab ratta või rulluiskudega sõita.

“Ükskõik, kuidas kujuneb, ma usun, et tuleb kõva koosseis.”

Saarte Häälega samal ajal jõuab valima ka praegune volikogu esimees Ülar, kes naerab, et valik tuleb ikka väga raske. Samas tunnistab ta, et tal pole aimugi, kas valimisvõidu võiks võtta tema enda, Reformierakonna või teise suurema – Keskerakonna nimekiri. ”Ükskõik, kuidas kujuneb, ma usun, et tuleb kõva koosseis.”

Ulvil on mure. Kärlal pole perearsti. Ja ta loodab, et tänased valikud seda probleemi leevendavad. Ta valis enda sõnul Reformierakonna nimekirja. ”Ütleme siis nii, et minu arvates on seal Kärla tegijad koos,” märkis Ulvi.

Pojaga koos väljub valimisjaoskonnast kepi najale toetuv Leo, kelle sõnul on valimised lihtne tegevus. ”Pane ainult number kirja ja korras,” ütleb mees, et tema valib ikka ühte kindlat inimest.

Seevastu Sergei ei tea üldse veel, keda valida. ”Ma nüüd lähen vaatan, et keda siin valida saab üldse,” arvab mees, kes enda sõnul on vaid aasta tagasi Kuressaarest Kärlale kolinud. Elul polevat häda midagi. ”Kõige viletsam koht see Kärla ei paista olevat,” on ta rahul.

Kärla vallas on valijaid 1221. Neli aastat tagasi oli neid 1263.


Mustjalas võidab see, kel rohkem tuttavaid

Urmase trepilt on Mustjala rahvamajas asuvasse valimisjaoskonda umbes 20meetrine jalutuskäik. Mees istub rahumeeli trepil ja teeb suitsu. Valima ta veel läinud ei ole. ”Aega on,” pole tal kiiret kuskile. Valiku on ta enda jaoks muidu teinud. ”Inimest valin, ikka inimest,” ütleb Urmas, kes tunnistab samas, et Mustjalas on see poliitiline elu ikka päris vihane. ”Kemplevad siin kogu aeg,” kinnitab ta ja ütleb, et tema hääl läheb praegusele opositsioonile.

Valima tulnud Janar saabus just Kuressaarest Kolme Päeva jooksu finišist. ”Üsna rahule võib jääda jooksuga,” ütleb uhkes jooksudressis mees. Tema valik läheb seekord juba võimul olevale nimekirjale. ”Oleme rahul, on asju tehtud,” kinnitab Janar koos kaasaga.

“Nad on teinud ja teevad kindlasti veel.”

Harri kinnitab, et tema valib tuttavat. Seekord on tuttav sarnaselt Janari valikuga juba võimulolevast seltskonnast. ”Nad on teinud ja teevad kindlasti veel,” on vanahärra, kes alles mõnda aega tagasi Kihelkonna vallast Mustjalga kolis, rahul.

Tuttavat valib ka Ira. ”Siin külas on ju kõik omavahel tuttavad,” tõdeb ta ja kinnitab samas, et lõpliku valiku teeb ikkagi südametunnistus.

Mustjala vallas on valijaid 613, kellest keskpäevaks oli oma valikut kinnitanud umbes kolmandik. See jääb Saare maakonna ja Eesti keskmise valimisaktiivsuse juurde, mis kella 12.00 seisuga oli napilt üle 32 protsendi.


Leisis maksab kogemus

Leisi vallas on kaks valimisjaoskonda – Leisis ja Pärsamal. Neist esimeses on viis tundi pärast valimisjaoskondade avamist üsna vaikne. Valimas on käinud kolmandik valijatest ja valimisjaoskonna töötajad sätivad end uhket sinist valimiskasti soovijatele koju viima.

Erinevalt senistest Saarte Hääle väisatud valdadest pole Leisi inimesed just kõige jutukamad.  ”Ma ütlen, et Leisi vallas võiks muuta suhtumist. Suhtumist inimestesse,” ütleb naisterahvas, kes oma nime kindlasti leheveergudel näha ei taha. ”Valisin ikka tuttava järgi,” lisab ta.

”Mille järgi ma valin? Persooni järgi ikka,” tunnistab ka Eldna ja nendib, et valimas on tore käia. ”Vanu aegu tuletab meelde.”

“Ma ütlen, et Leisi vallas võiks muuta suhtumist. Suhtumist inimestesse.”

Erle arvab, et Leisi vald on turvaline ja rahulik. Töökohti võiks vaid rohkem olla. Seepärast valib ta neid, kes on siin siiani toimetanud. Oma elu teistel valimistel osalev Erle liitub enamuse arvamusega, et lubadused ja programmid ei loe midagi. ”Valid ikka seda, keda tunned ja tead.”

Senise eluga on rahul ka Sander. ”Ma olen üldiselt üsna neutraalne inimene,” arvab ta, kuid valik sai tehtud. Seekord läks ta hääl tuttavale, keda ta usaldab.


Orissaarel on vaja ideed

Orissaare, kus valimisvõitlus on tihe, on sama hea ka valimisaktiivsus. Kell 16 raporteeriti, et aktiivsus on üle 51 protsendi. Seega on orissaarlased neli tundi enne jaoskonna sulgemist vägagi tublilt kodanikukohust täitnud.

Valimas käinud Peeter ütles, et tema jaoks polnud valik raske. Ta kandideerib ka ise IRL-i nimekirjas. Seni Orissaare volikogus ühte kohta omanud IRL-i kohta arvas Peeter, et seekord paistab neil vist paremini minevat.

Uusi tuuli tuli valima Silvester. Keda täpselt, jättis ta enda teada, kuid ütles, et muutuma midagi peab. ”Orissaarel on vaja mingit töötavat ideed, mis inimesi tagasi tooks,” räägib Silvester.

“Ah teen pliiatsiga ringe ja vaatan, et kelle peale kukub.”

Omapärase viisi valimiseks oli valinud Aasar. ”Ah teen pliiatsiga ringe ja vaatan, et kelle peale kukub,” ütles mees. ”Nad (kandidaadid) on ju kõik ühte nägu.”

Aasar jutustas, et juhust on tema elus olnud palju. Nii on mehe nimi sünnitunnistusel hoopis Aaser. Kohalik miilits oli vist natuke nokastanud olnud ja nimes ühe tähe ära vahetanud. Ja nagu vähe sellest. ”Paberite järgi olen ma luterlane, aga arva ära, kes mind ristis?” küsib Aasar ja vastab kohe ise: ”Vene kiriku kellamees.”

Orissaare paistab silma valijaskonna vähenemisega võrreldes nelja aasta taguste valimistega. Kui toona oli valijaid 1686, siis nüüd vaid 1327.


Pöidel oodatakse muutusi

Pöidel käis enamus inimesi valimas juba keskpäevaks. Valimisjaoskonnast öeldi, et kui mujal Eestis oli keskpäevaks valijate protsent 32 peal, siis neil juba 50. Arvati, et 60 protsenti enam täis ei tule. Saarte Häälel õnnestus siiski paar hilist valijat Tornimäel tabada.

Tiia arvab, et muutusi on vaja. Kui ta seni on valinud ikka ühte ja sama nime, siis nüüd tegi ta muutuse. Valis oma küla inimesi. Muutusega loodab ta, et midagi muutuks ka suuremalt. ”Mis see täpselt olema peab, seda ma ei tea, aga muutusi tahaks,” tõdes ta.

Uusi tuuli valis ka Paavo, kelle sõnul on praegune vallavõim muutunud liiga ühekülgseks. ”Neid vanasid ma ei valinud,” ütles ta. ”Praegusel vallavalitsusel on ainult sport, sport ja sport. Kuidagi natuke liiga ühekülgseks läheb see.” Paavo oli üks vähestest, kes Saarte Häälele valimispäeval tunnistas, et ta on veidi ikka programme ja lubadusi vaadanud.

Muhus Liival asuvas jaoskonnas oli kell 17 enamus valijaid oma sõna öelnud. Valimisprotsent oli üle 50 ja valimisjaoskonnast arvati, et ega väga palju enam juurde tule ka. Seegi olevat tubli tulemus.


Laimjalas kõrge aktiivsus

Kui kella 16ks oli Saare maakonna valimisaktiivsus 42 ja Eestis 48%, siis tund aega hiljem Laimjalas saadi uhkeldada juba 57% suuruse valimaskäimisega. See on rohkem kui 2009. aasta valimistel Laimjalas üleüldse inimesi hääletamas käis. Eks selles ole suur osa ka valla poolt käima pandud bussil, mis inimesi vallakeskusesse hääletama tõi.

Valjala püsib Saaremaa keskmisel tasemel ning kella neljaks veel 50% künnist ületatud ei oldud.

Mõlemas valimisjaoskonnas oli vaikne, kohalolnud jaoskonnaliikmete arvates on enamus valijaid oma sõna öelnud ning suurt lisa loota ei ole. Valjalast öeldi, et mõned kodanikud on teada andnud, et nad veel jõuavad valima, enne kui kell 20.00 jaoskonnad suletakse.


Pihtlas jätkus hiliseid valijaid

Tund enne valimisjaoskondade sulgemist võis Pihtla valla Pihtla valimisjaoskond (teine on Kaalis) tõdeda suurt valimisaktiivsust. See on ületamas 60% piiri. Eelmiste valimiste häältearv sai ammu juba ületatud. Valijaid siiski pidavat veel jätkuma. Kaalis aga olevat aktiivsus veidi väiksem.

Juba õhtupimeduses jõudsid valimisjaoskonda Karin ja Krista. Neist esimene oli oma hääle andnud juba päeval ning oli enda sõnul ”õhtuvidevikus kena jalutuskäiku” tegevale Kristale seltsiks.

“Vallad võivad ju kaduda, aga külad jäävad ikka.”

Karin valis enda sõnul jällegi inimese, keda ta teab, tunneb ja usaldab. ”Vallad võivad ju kaduda, aga külad jäävad ikka,” märkis ta. Krista tunnistas Karini valiku tegemise põhimõtted enda omadele sarnaseks. Valimisprogramme on daamid vaadanud. ”Õnneks on meil sellised reaalsed lubadused,” tõdes Karin.


Kaarma: rohkem reaalset elu, vähem õhku

Kudjapel asuvas Kaarma valla valimisjaoskonnas nr 1 (kokku on neid neli) on pool tundi enne jaoskonna sulgemist protsent alla 50. Valijaid siiski veel voorib.

“Aus mees võiks ikka reaalsuse piiridesse jääda.”

Andres, kes hilisel tunnil valima tuli, tunnistas, et pole oma valikut veel teinud. Suundumus on olemas, aga nimi tahab veel täpsustamist. Andrese arvates lubatakse natuke liiga palju. ”Aus mees võiks ikka reaalsuse piiridesse jääda,” arvas ta. Teisalt ta nentis, et lubada saab kõike, kuid eks rahakott paneb ikka piirid. Kaarma valla elu kohta arvas ta, et nuriseda võib alati. Iseasi, et kas sellest ka kasu midagi on.

Saarte Hääle valimistuur lõppes Kuressaare esimeses jaoskonnas, kus viimase 15 minutiga oli valijaid vaid üks – Saarte Hääle fotograaf Sander.


Epiloog

Saarte Hääle üle 11 tunni kestnud ja üle 300 km pikkusel valimisreisil leidis taaskord tõestust tõde, et programmide ja loosungitega valijat ei võida. Kohalikel valimistel valitakse inimest. Kodanikku sinu külast, naabermajast, perekonnast, suguseltsist, kollektiivist või koolist. Ja kui sul ei ole palju tuttavaid, siis tuleb lihtsalt tegija olla. Palgatõusu või teede lappimise lubadus inimesi ei huvita. Valijad on igasuguste lubadustega tehtud piisavalt hellaks (või vastupidi, kindlameelseks), et neid puhta kullana võtta. Kõige parem loosung, mis võib töötada, on: ”Vali mind, sest ma teen oma tööd. Nii hästi kui ma oskan ja suudan.”

Print Friendly, PDF & Email