Suurpõllumehed kardavad toetuse olulist vähenemist (1)

Suured põllumajandustootjad pelgavad, et aktiivseid põllumajandustootjaid võib lähiaastatel oodata toetuste oluline vähenemine.

“Murelikuks teeb, et aktiivsete tootjate toetused vaatamata meie toetuste niigi madalale tasemele uue perioodi alguses pigem vähenevad kui suurenevad,” märkis Eesti põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) juhataja Roomet Sõrmus põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas. Sõrmus osutab, et uuest aastast on kavas lõpetada veiste karjatamise toetamine ja keskkonnasõbraliku majandamise meetme toetusmäära vähendamine pea poole võrra.
Samuti on räägitud vähem soodsate piirkondade toetuse maksmise lõpetamisest uuel eelarveperioodil.

Analüüsides erinevate tootmissuundadega tootjate võimalikke toetusi ettevõtte kohta alates järgmisest aastast võrrelduna 2011. aastaga, on tootjaid Roomet Sõrmuse sõnul tabamas oluline toetuste langus. Näiteks EPKK poolt luubi alla võetud mõned konkreetsed 300–1000 ha suurused tootmisettevõtted, kes tegelevad piima-, teravilja- ja segatootmise ning lihaveisekasvatusega, saavad lähiaastatel võrreldes 2011. aastaga kokku 20–35% vähem pindala- ja loomapõhiseid toetusi, märkis Sõrmus, lisades, et halvemal juhul jäävad toetused senisest väiksemaks uue perioodi lõpuni.

Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti ütles Saarte Häälele, et praegu pole veel selge, milliseid toetusskeeme ja millisel kujul rakendatakse.

Kindel on see, et uuel perioodil muutub otsetoetus mitmeosaliseks. Makstakse põhitoetust, millele lisandub kohustuslik lisatoetus keskkonda ja kliimat säästvate põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise eest.
Kohustuslik on ka lisatoetuse maksmine noortele põllumajandustootjatele. Vabatahtlike lisatoetustena on võimalik maksta toetust väiketootjatele ja nn ümberjaotavat toetust. Lisaks sellele on raskustes sektoritele võimalik maksta seotud toetusi ja riigieelarveliste vahendite olemasolul on võimalik jätkata üleminekutoetuste maksmist.

Erinevaid võimalusi otsetoetuste maksmise diferentseerimiseks on veelgi, märkis Lemetti. “Kõik need võimalused on praegu arutelu objekt, põllumajandusministeerium on palunud põllumeeste esindusorganisatsioonidel välja öelda oma seisukohad ja edasise arutelu käigus selgub, milliseid toetusskeeme ja millisel kujul rakendatakse,” lisas ta.

Jätkuvad ka ettevalmistustööd maaelu arengu toetuste osas. Uut maaelu arengukava väljatöötav juhtkomisjon koguneb uuesti 29. oktoobril ja siis tulevad arutusele vahepeal väljatöötatud muudatusettepanekud.